E, 3.10.2022

Kuidas talvitusid tänavu taliviljad?

Peeter Viil
, ETKI vanemteadur
Kuidas talvitusid tänavu taliviljad?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Talinisupõld, kus vasakpoolne osa on lumiseenetõrjeta ja parempoolne osa tõrjutud.
Talinisupõld, kus vasakpoolne osa on lumiseenetõrjeta ja parempoolne osa tõrjutud. Foto: Peeter Viil

Taliviljade külvi ja saagi koristamise vahele jääb peaaegu terve aasta. Vahemikku jääb ka pikk talv, mil taimede vegetatsioon on katkenud. Tähtis on, et taliviljad läbiksid talve kahjustusteta ning oleksid kevadel tugevad ja elujõulised.

Taliviljade seisundi hindamiseks olen juba aastaid teinud kaks seiret, esimese enne talvitumist novembri lõpus ja teise pärast talvitumist märtsis. Seirealad on olnud eri maakondade (Harju, Järva, Lääne-Viru, Pärnu, Põlva, Rapla, Tartu, Viljandi ja Saare) tootmispõllud. Vaatluskultuurideks olid taliteraviljad ning taliraps ja -rüps.

Sügisel põllud heas seisus

Novembri lõpus olid talirapsi põllud valdavalt heas seisundis: taimed viie-kuue lehe faasis, juurekaela läbimõõt 14–20 mm, mõnel põllul 30–35 mm. Laia reavahega, 25–33 cm külvides olid taimed tugevamad kui kitsa reavahega külvides. Taimi ruutmeetril 30–50. Kasvukuhikud hästi kaetud. Taimed ei olnud pikaks kasvanud ja olid terved. Umbrohtudest esines ristõielisi.

Talirüpsi põldude taimik oli rapsist märksa tihedam. Taimi ruutmeetril 50–60. Seetõttu olid taimed palju nõrgemad, juurekaela läbimõõt 5–6 mm.

Hilissügisene taliviljade seire näitas, et valdavalt oli talinisu heas seisus, taimed tugevasti võrsunud (2–4 võrset) ja hästi arenenud juurestikuga. Kuid oli ka põlde, kus taimik oli väga tihe, 500–580 taime ruutmeetril, üks võrse taime kohta ja juurestik nõrk. Suhteliselt palju oli põlde, kus seeme oli külvatud sügavale (5–6 cm), optimaalne külvisügavus on 2–3 cm. Mida intensiivsemalt enne külvi mulda oli haritud, seda sügavamale seemned külvati. Silma jäi ka see, et ühe külviku laiuses oli külviridu, kus seemned olid külvatud optimaalsesse sügavusse, ja külviridu, kus seemned olid külvatud väga sügavale.

Taliodra külvipind on aastatega suurenenud. Oder on hea saagiga ning hea eelvili talirapsile, -rüpsile ja -nisule. Seirepõldudel oli taimik lopsakas, hästi võrsunud, taimed terved ja tugeva juurestikuga.

Külmakahjustatud taimedega teraviljapõlde oli piirkondades, kus lumikate oli õhuke.

Talirukis oli samuti heas seisus, taimed võrsunud, juurestik tugev. Haigustunnustega taimi ei olnud.

Talvituma läksid taliviljad kerge ja keskmise lõimisega muldadel suhteliselt heas seisus. Kuid savimuldadel oli seis teine – põldudel oli palju pinnaveeloike, kus talivili oli hukkunud.

Märtsi alguses olukord muutus

Teine taliviljade seire sai tehtud neli kuud hiljem, märtsi alguses. Olukord oli muutunud.

Talirapsi põllud olid valdavalt ikka heas seisus. Ulukite kahjustatud põlde oli rohkem kui sügisel, eriti Saaremaal.

Külmakahjustatud taimedega teraviljapõlde oli piirkondades, kus lumikate oli õhuke. Kahjustada said lumest väljaulatuvad lehed, vigastused pärsivad taime kasvu. Võrsumissõlme kahjustusi ei täheldanud. Lumiseent esines taliviljapõldudel, kus sügisel kasvas oras väga lopsaka taimikuga. Kus oli tehtud haigustõrje, seal polnud lumiseenest jälgegi.

Soojematel talvedel, kui temperatuur on tavalisest kõrgem, on sügisest haigustõrjet väga vaja. Hästi sobivad fungitsiidid, mis kaitsevad taime lehti ja juuri ning toimeaeg on pikk.

Taimede talvekindlus sõltub ka taimede toitumisest. 2020. a läksid taliteraviljad talvituma märksa kehvemas toitumises kui aasta varem. Taimede toitumist on määratud iga kuu lõpu seisuga, vaatlusperioodil viis korda. Oktoobri ja novembri näidud olid sarnased. Detsembri lõpuks taimede toitumine paranes 3,7%. Jaanuaris vähenes see aga 14% ja veebruaris veel 5,4%. Võrrelduna 2019. aastaga on tänavused näitajad 6,5% väiksemad.

Märtsikuu on taimedele raske, sest enamasti öösel külmetab ja päeval on plusskraadid. Temperatuuri kõikumine kurnab taimi.

Taliviljade pealtväetamisega tuleb alustada, kui ilmaolud ja seadused seda lubavad. Räsitud lehestikuga taimedele passib kiiretoimeline lämmastikväetis, mis sisaldab nitraat- ja ammooniumlämmastikku. Hästi säilinud lehestikuga taimi võiks väetada kompleksväetistega, milles lisaks lämmastikule on väävlit, magneesiumi ja mikroelemente.

Vajadusel peab tegema umbrohutõrjet, hästi mõjub ka turgutus leheväetistega. Kerge ja keskmise lõimise ning räsitud taimikuga taliteraviljapõldusid on soovitatav ka äestada.

Märksõnad
Tagasi üles