P, 25.09.2022

Kohupiima tasub süüa iga päev

Silja Luide
, toidublogi «Jagatud rõõm» autor
Kohupiima tasub süüa iga päev
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kohupiima-aprikoosikook on maitselt mahe ja sisult mahlane ning sobib eriti hästi just neile, kes pashat ei armasta.
Kohupiima-aprikoosikook on maitselt mahe ja sisult mahlane ning sobib eriti hästi just neile, kes pashat ei armasta. Foto: Silja Luide

Kohupiim on toitainerikas ja maitseb hästi, lisaks saab sellest kõikide lemmikuid kohupiimakooke, mis eriti hästi just kevadpühadeks sobivad.

Kohupiima soovitavad teadlased süüa suisa iga päev. Kindlasti peaks tervislik (eriti hea, kui see oleks probiootikumidega rikastatud) kohupiim kuuluma mitte ainult täiskasvanute, vaid ka laste ja eakate menüüsse.

Selle valmistamiseks kuumutatakse hapnenud piima, mille käigus eraldub teraline sadenev osa. Kalgendamisprotsessis, mis toimub juuretisebakterite või laapensüümide abil, eraldub vadakust valgurikas kalgend, millest saab kohupiima tooriane.

Toitainerikas piimatoode

Kohupiim on hapnenud piimavalkude kontsentraat ning sisaldab piimas olevaid makro- ja mikrotoitaneid. Selles on ohtralt A-, B2-, B3- ja B12-vitamiini, mineraalidest aga fosforit, kaltsiumit, joodi ja magneesiumi. Kohupiima hapukas maitse tuleneb piimhappest ja teistest orgaanilistest hapetest. Need happed soodustavad seedenäärmete talitlust ja toitainete organismi imendumist.

Kohupiimas on sõltuvalt rasvasisaldusest 65–83% vett ja vaid 1–1,5% süsivesikuid, millest suurema osa moodustab piimasuhkur ehk laktoos. Samas on kohupiim nii vähese laktoosisisaldusega, et seda saavad enamasti süüa needki, kellel probleeme laktoosi seedimisega. Laktoosist nimelt jääb suurem osa vadakusse ja kui seda valmistati juuretise bakteritega hapendatud piimast, kulutasid osa ära piimhappebakterid.

See piimatoode sisaldab ­10–15% hea biokvaliteediga valku, mis omakorda sisaldavad elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Need aminohapped on organismile soodsas vahekorras. Erilist tähelepanu väärib kohupiima suur metioniinisisaldus, mis muu hulgas kaitseb maksa rasvumise vastu.

Rammus toit kevadpühadeks

Rasvhappeid on kohupiimas sõltuvalt selle rasvasusest ­0,2–9%. Tavalise ehk mõõduka rasvasisaldusega (4–5%) kohupiima rasvas on umbes 20% monoküllastumata rasvhappeid, mis on oksüdeerimiskindlad ja tervislikud. Mida rasvasem kohupiim, seda rohkem saab organism neist rasvlahustuvaid vitamiine.

Kohupiimatoidud on ülestõusmis-, muna-, kevad-, paasa- või kiigepühade ehk lihavõtete ajal üks olulisemaid toitusid. Nagu mitme muu püha traditsioonides tuleb siingi algupära osas pigem idanaabrite poole vaadata. Vanad slaavlased soovisid külviks valmistudes kindlustada jumalate soosingu ning ohverdasid kevadiste pidustuste jaoks kogutud leiba, juustu, mune, võid ja kohupiima. Paastuajal olid piimasaadused ja munad keelatud, seega olid need nälginud talupidajale eriliseks maiuseks. Idanaabrite kaudu on meiegi lihavõtteaegsele peolauale jõudnud pasha ehk magus kohupiim munaga. Lisaks kuuluvad kevadpühade juurde munad, kohupiimapirukad, sai, munavõi, vasika- ja lambapraad, sült ja sealiha.

Kevadine kohupiima-aprikoosikook

Kui kasutad mõnda gluteenivaba jahu (näiteks maisijahu), lisa põhja tainale veel 1 tl küpsetuspulbrit. Jahu soovitan alati raputada läbi sõela (sellest retseptis sõna sõelutud), siis ei jää tükke ja saab võimaliku puru eemaldada, samas nisule jt gluteeni sisaldavatele jahudele lisab see ka õhulisust.

Aprikoosikonservi asemel võib kasutada ka virsikuid. Kui kasutad suuremat konservi, kui retseptis kirjas, saad ülejäänud virsikutega koogi kaunistada.

Kohupiimakookidele tasub alati pärast ahjust võtmist laotada hapukoort, see aitab hoida täidise niiske ja mahlasena ning see ei muutu kuivaks.

Kohupiimakoogid on parimad külmalt, st kui need on saanud jahtuda ja taheneda, mitte ahjusoojalt. Seega soovitan kohupiimakoogi juba eelmisel päeval valmis teha, et see saaks üle öö külmkapis seista. Soovitan jahtunud koogi toidukile või fooliumiga katta või seda õhukindlalt suletud anumas hoida, et see jääks võimalikult mahlane ega võtaks külmkapis teisi lõhnu ja maitseid külge.

Põhi:

•       100 g külma võid

•       120 g jahu

•       3 sl suhkrut

•       1 tl vanillisuhkrut

•       näpuotsatäis soola

•       1 tl küpsetuspulbrit

•       1 munakollane

Tükelda või. Sega sõelutud jahu ülejäänud kuiv­ainetega. Haki noaga või töötle köögikombainis jahu hulka või, nii et tekib saiapuru meenutav tainas. Lisa munakollane, sega ühtlaseks tainaks ja suru tainas, vajadusel jahu kätele raputades, 24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetus­paberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Täidis:

•       3 munakollast

•       3 sl suhkrut

•       1 sl vanillisuhkrut

•       200 g hapukoort

•       400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima

•       3 sl jahu

•       4 munavalget

•       100–200 g kuivatatud aprikoose

•       1 purk (netokaal 240 g) aprikoosipoolikuid ­siirupis

Kate:

•       hapukoort

•       marju, puuvilju, füüsaleid, pistaatsiapähkleid (soovi korral)

Klopi munakollased suhkrute ja hapukoorega ühtlaseks, seejärel sega hulka kohupiim ja sõelutud jahu. Vahusta munavalged tugevaks vahuks.

Lõika aprikoosid ja pooled nõrutatud konserv­aprikoosid väikesteks, alla 1 cm tükkideks ning sega need kohupiimamassi hulka, viimasena sega ettevaatlikult spaatliga tainast alt üles tõstes ja kaussi keerates munavalgevaht.

Vala täidis vormi ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 45–50 minutit, kuni kook on pealt kergelt pruunistunud ja täidis tahenenud. Võta kook ahjust ja laota sellele õhukene kiht hapukoort.

Lase koogil vormis jahtuda ja aseta paariks tunniks külmkappi.

Serveerides aseta peale ülejäänud aprikoosipoolikud (neid võib eelnevalt viilutada) ja puista soovi korral marju või (kompoti)puuvilju. Väga hästi sobivad ka füüsalid ja hakitud pistaatsiapähklid.

Märksõnad
Tagasi üles