Simmo Saar: «Sel asjal on hinnalipik, mis arvutatakse inimeludes.»

Simmo Saarel on väärikas hulk vaenlasi. Ta ütleb otse. Ta ütleb ausalt. Ja ta teeb nalja! Saarele heidetakse ette liigset avameelsust, mis heitis tööandjale halba valgust. Postimees leiab, et lugejal on õigus teada. Saar räägib poliitiliselt pehmendava filtrita sellest, mis koroonarindel tegelikult toimub. FOTO: Madis Veltman

Simmo Saarel on väärikas hulk vaenlasi. Pole ka ime mehe puhul, kellel on kolm omadust, mis praegusaja ühiskonnas verbaalse kuulirahe vallandavad. Ta ütleb otse. Ta ütleb ausalt. Ja ta teeb nalja!

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Just Saare mahlakas must huumor on tekitanud kõvasti silmade pööritamist. Kuid huumor on aidanud kolleegidel ka kriisi ajal vastu pidada. «Kui kolleeg on väga ära vajunud, siis nali turgutab selle inimese jälle elule!»

Kuid peamine, miks me terviseameti endist kommunikatsioonijuhti Simmo Saart teame, on talle omane vajadus rääkida olukorras, kus oodati suupidamist. «Sotsiaalministeeriumi seisukoht oli, et kommunikatsioonijuht peab tegelema oma asutuse positiivse kuvandi hoidmisega. Peab kriisi ajal inimesi rahustama. Kas pean ütlema, et meil pole probleemi, kui tegelikult on? See seab inimesed palju suuremasse ohtu!»

Saar vallandati detsembri lõpul. Hilisem sündmuste ahel on paljuski kinnitanud, et kriitika polnud laest võetud. 908 senist koroonasurma ületab Estonia katastroofis kaotatud 852 inimelu.

Postimees ei keskendu konfliktis poolte valimisele, kuid leiab, et lugejal on õigus teada.

Kõik on kriisist kurnatud ja heade uudiste näljas. Kas suvel saame vabaks?

Kõigepealt peaks kalendrisse vaatama – aprill on käes. Aega on väga vähe. Riiklik eesmärk saada suve lõpuks 70 protsenti elanikkonnast vaktsineeritud tähendab, et suve alguses meil veel vajalikku vaktsineerituse taset pole.

Aga kui vaktsineerimine kiiresti ümber korraldada, käivitada vaktsineerimiskeskused ja korralikud IT-süsteemid, leida ressursid, siis on võimalik olukord suveks ära lahendada. Tänased probleemid on eilsed tegematajätmised. Lahendus sõltub sellest, kui tähtsaks seda ülesannet peetakse.

Olukord vaktsineerimisrindel meenutab nõukaaja trügimist – kellel kõvem küünarnukk, see endale esimesena vorsti rabab.

Jah, tekkinud on sportlik hasart – vaktsiin on defitsiit. Ma kauplesin selle endale välja, jess! Siin tuleb vaadata ka seda, kes inimestele eeskuju annavad. Skandaal eliitvaktsineerimisega sumbus vaikselt. Sotsiaalministeeriumi kantsler ja terviseameti peadirektor lasid end esimeste hulgas vaktsineerida. See on selge signaal ülevalt: trügimine on lubatud! Miks me eeldame, et tavainimene teistmoodi käitub?

Sinuga seotud avalikest pingetest me mööda vaadata ei saa. Milles seisneb konflikt sinu ja terviseameti vahel?

Küllap meil oli erinev arusaam sellest, mis asi on kommunikatsioon. Mina olen viis aastat töötanud kaitsevaldkonna kommunikatsioonis ja seal oli esimene reegel: teabeohvitser peab olema aus! Muul juhul kaotab ta usalduse. Ja usalduse kaotust ei tohi juhtuda.

Saan aru, kui kommunikatsioon võib olla ka osa turundusest, sel juhul on valged valed lubatud. Juustuvabriku teabejuht võib valetada, et firma teeb imehead juustu, ka siis, kui ta ise seda juustu üldse ei söö. Keegi ei sure selle tagajärjel.

01.04.2021 05.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto