AK ⟩ Madis Kaldmäe: vendid ja hobulausumise salapärane traditsioon

Hobiajaloolane ja geograaf Madis Kaldmäe. FOTO: Tairo Lutter

Saksa autorite vahendatud kirjeldused vendide kultuuripraktikast võisid olla omased ka meie aladele, kirjutab inimgeograaf ja harrastusajaloolane Madis Kaldmäe. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eesti ajalugu on viimasel paaril aastakümnel rikastanud mitmed üllatavad arheoloogilised leiud. Eestlaste päritolu küsimuses on oma panuse andnud geeniuuringud. Teadlaste jätkuv töö aitab täpsustada arusaamu meie muinasaja lõpusajanditest või vähemalt loob eeldusi mitmekülgsemaks lähenemiseks sellele ajastule. Ent kirjalikest allikatest selle perioodi kohta on meie kasutuses ikka peamiselt Henriku Liivimaa kroonika, mille nüansid peaksid olema ajaloolastel juba üsna põhjalikult läbi uuritud.

Kõigi uute leidude valguses on nii meil kui naabermaades jõutud mitmete uudsete arusaamadeni. Kuid üldplaanis domineerivad Läänemere piirkonna varase ajaloo käsitluses endiselt juba XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alul välja töötatud doktriinid. Kui mingid leiud nendega vastuollu lähevad – ja seda juhtub alatasa –, siis kaldutakse pigem kohandama uuemaid avastusi väljakujunenud baasseisukohtadega, mitte esitama alustuseks küsimusi, kas need vanad põhitõed ise on ikka piisavalt tõendatud ja kindlal alusel.

Vendide kultuur

Üheks raskesti mõistetavaks anomaaliaks Läänemerd ümbritsevate alade ajaloos on mere lõunaranniku «ajalootühjus» või selle ähmasus kogu XX sajandi ajalookäsitluses. Ja seda ajavahemikus alates Tacituse aegadest kuni XII sajandini. Jutt on kogu pikast rannikualast Ida-Preisimaast idas kuni Põhjamerre suubuva Elbe jõeni läänes.

Balti mere äärsete historiograafias tervikuna on domineerinud Saksa- ja Skandinaavia-keskne lähenemine (kuna pea kogu olemasolev kirjalik lähtematerjal on sealset päritolu).

Tahtmata sugugi nende maade ajaloolist tähtsust vähendada, tuleb Balti mere piirkonna arengut igas ajalõigus vaadelda kõigi selle rannikute ja nende elanike omavahelises koosmõjus.

01.04.2021 05.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto