Raimond Kaljulaid: kriis ja venekeelne kogukond

Raimond Kaljulaid. FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees

Eestivenelaste seas süveneb tunne, et ühiskonna eliit endiselt ei oska ega taha nende huvidega arvestada, kirjutab riigikogu liige Raimond Kaljulaid (SE).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Riigi jaoks on olnud oluline, et nii eesti kui ka vene emakeelega inimesed on kõigiti informeeritud ja usaldavad ametlikke sõnumeid: näiteks kannavad maski ja on valmis end vaktsineerima. Praegused uuringud näitavad, et suhtumises eriti vaktsineerimisse on rahvuspõhised erinevused suured. Kaja Kallas tegi õigesti, kui kutsus üles mitte tegema sisepoliitilist küsimust Venemaal arendatud koroonavaktsiini Sputnik V võimalikust lubamisest ja kasutusele võtmisest.

Kohalike valimistega seoses arutatakse üha enam, mida teevad pikka aega valdavalt ühe erakonna poolt hääletanud venekeelsed elanikud sel korral. Eriti oluline on see küsimus muidugi Tallinnas. Kuid enam-vähem sellega valdava osa Eesti poliitilise ja ühiskondliku eliidi tähelepanu vene kogukonna vastu ka piirneb.

Kuidas eestivenelastel tegelikult läheb? Eestikeelses meediaruumis sellest eriti ei räägita. Isegi vene õppekeelega koolides eestikeelsele õppele ülemineku küsimuses ei pöörduta peaaegu mitte kunagi vene keelt kõnelevate perede ega ka õpetajate ja koolide poole.

Venekeelse kogukonna mitte märkamine on viga. Käesolevas kriisis on kaotajaks kogu Eesti ühiskond, kuid nii nagu ikka, on neid, keda tabab löök valusamalt. Kõrgemapalgalistel ja kontoritööd tegevatel inimestel on lihtsam lülituda kaugtööle ja sellega oma tervist kaitsta. Riigipalgaliste töötajate töökohad on kriisis praegu paremini kaitstud kui erasektori omad.

03.04.2021 06.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto