Juhtkiri ⟩ Pilved Ukraina kohal

  • Venemaa hakanud koondama ­vägesid Ukraina piiri äärde
  • Konflikti eskaleerimiseks Ukrainaga on Venemaal mitu võimalikku põhjust
  • Paraku ei ole Venemaa eesmärgid praegu veel selged
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Ajal, mil paavst Franciscus kutsus ­ülestõusmispüha missal maailma üles peatama sõjategevust koroo­napandeemia ajal, on ­Venemaa hakanud koondama ­vägesid Ukraina piiri äärde. Milleni need arengud võivad viia, ei ole selge, kuid olukorra pingestamine on ilmne ja sihilik.

Konflikti eskaleerimiseks Ukrainaga on Venemaal mitu võimalikku põhjust. Esiteks ja kõige strateegilise­malt mõjutab annekteeritud ­Krimmi olukorda veepuudus, mis on ­tingitud sellest, et Ukraina sulges pärast Krimmi ebaseaduslikku liitmist ­Venemaaga seda veega varustanud Põhja-Krimmi kanali.

Kanali hõivamine Venemaa poolt eeldaks osa Hersoni oblasti annekteerimist kuni kanali suudmeni Dnepris, mis on kontrolljoonest umbes kuuekümne kilomeetri kaugusel. Sõjaliselt tähendaks see suuremahulist operatsiooni. Aga isegi kui seda pole plaanis, on sõjaline ähvardus võimalik katse sundida Ukraina poolt järeleandmisele selles küsimuses.

Teiseks põhjuseks võivad olla Ukraina presidendi Volodõmõr ­Zelenskõi viimastel kuudel tehtud poliitilised otsused, mis on liigutanud Ukrainat veelgi Venemaa mõjusfäärist välja ja lääne poole: kolme Kremli-meelse telekanali sulgemine ja sanktsioonide kehtestamine Moskva-meelsele Ukrai­na poliitikule ja Euroopa integratsiooni oponendile Viktor ­Medvetšukile. Üks võimalus seda arengut pidurdada on Ida-Ukraina külmutatud ­konflikti kuumendamine või ka uute kollete tekitamine.

Et Venemaa on valmis eesmärkide saavutamiseks Ukrainat jõuga ähvardama, on ähvardus ka meile. 

5

Vägede kuhjamine piirile suurendab pingeid, selle varjus saaks Moskva anda toetust Ida-Ukraina separatistidele ja ajada lokaalse relvakonflikti taas nii veriseks, et Ukraina rahulik läänesuunaline areng ei ole vähemalt ajutiselt enam võimalik. Igal juhul näitaks see maailmale, et kontroll Ukraina tuleviku üle on Kremlil, mitte Ukraina seaduslikul valitsusel.

Nii ühe kui ka teise eesmärgi puhul suureneb täiemahulise sõja puhke­mise tõenäosus, iseäranis juhul, kui lääneriigid eesotsas USAga on valmis Ukrainat jõuliselt toetama. Ulatuslik vägede koondamine Ukraina piiri äärde on ilmselt mõeldud heidutusena just Ukraina jõulise sõjalise vastulöögi vältimiseks – selle hind Ukrainale ja selle liitlastele kujuneks nii suureks, et pigem ollakse valmis järeleandmisteks Putinile, nii nagu kunagi Münchenis tehti järeleandmisi Hitlerile.

Tõenäoliselt rahulduks Putin erinevalt toonasest Saksamaast taktikaliste võitudega. Raske on uskuda, et Venemaa omalt poolt püüaks avaliku sõjaga saavutada territoriaalseid eesmärke Ukrainas, sest see tähendaks täiemahulist sõda, mida Venemaal ei oleks võimalik võita eeskätt lääne ühemõttelise toetuse tõttu Ukrainale.

Paraku ei ole Venemaa eesmärgid praegu veel selged ja seetõttu on ­raske ennustada ka seda, kuivõrd põhimõttelise konfliktiga on tegu. Kui Venemaa piirduks vaid sellega, et saavutada Ukrainalt Krimmi vee juurdevool ja Euroopa-suunalise arengu pidurdamine, siis on raske näha, et lääs oleks valmis selle nimel sõda alustama.

Niisiis oleks rahu Euroopas küll päästetud, kuid hea tükk lääne tõsiselt võetavust taas murendatud. Eesti jaoks ei ole praegu Ukraina piiridel toimuval head lahendust ja sellega peame oma julgeolekut kindlustades arvestama.

Seotud lood
05.04.2021 07.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto