P, 25.09.2022

Vastasseis: haneliste küttimisest polevat kasu, põllumehed nii ei arva

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Vastasseis: haneliste küttimisest polevat kasu, põllumehed nii ei arva
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rände tippajal peatub meil kuni pool miljonit hane. Kahel kevadel toimunud heidutusjaht veenis põllumehi, et sellest on kasu, uuringutulemused seda ei näita.
Rände tippajal peatub meil kuni pool miljonit hane. Kahel kevadel toimunud heidutusjaht veenis põllumehi, et sellest on kasu, uuringutulemused seda ei näita. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kahel kevadel haneliste heidutusjahi mõju analüüsinud uuringurühm leidis, et mõne isendi surmamine ei hoia linde põllult kauem eemal kui teised peletusmeetodid. Kõige mõjusam on inimese kohalolu, mistõttu panid nad ette, et talunikele võiks sellele kuluva aja ja tööjõu kompenseerida.

Uuring: haneliste küttimisest pole kasu

2019. aastal Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal ning mullu üle Eesti lubatud heidutusjahti uurinud osaühingu Rewild töö tulemuste kohaselt ei jää sedasi hanelisi vähemaks, kuid jahimehe kohalolu hirmutab neid.

Eestis esimest korda uuritud küsimuses jõuti järeldusele, et jahti võiks lubada mõnes piirkonnas. Nii näeb ette ka „Hanede ja laglede kaitse ja ­ohjeldamise tegevuskava ­2021–2025”, mis märtsis Keskkonnaametis kinnitati ja mille üks alus tellitud uuring oli.

Sel kevadel andiski amet võimaluse erandkorras küttida Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Jõgeva ja Tartu maakonnas valitud põldudel piiratud arvul suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid.

Uuringurühma juht Jaanus Remm tõdes, et teema tekitab eriarvamusi.

Märksõnad
Tagasi üles