Juhtkiri ⟩ Riski väiksus

  • Inimese aju ei ole loodud hindama õigesti üliväikese tõenäosusega sündmusi
  • Eestis sureb koroonasse üks inimene sajast kuni sajaviiekümnest nakatunust
  • Trombi tõttu on surnud üks inimene enam kui miljoni vaktsineeritu kohta
Päeva karikatuur 08.04.2021 FOTO: Urmas Nemvalts

Matemaatikud on võimelised ära seletama, miks üldjuhul ei ole mõistlik loteriipileteid osta. Ometi mängitakse kogu aeg loteriid ja enamasti on inimestel ka välja mõeldud, mida sülle kukkuvate miljonitega ette võtta. Tahtmatult jooksevad silme eest läbi kujutluspildid küllusest ja kõigi murede lahendusest, ehkki võiduvõimalus on üks kümnetest või isegi sadadest miljonitest.

Tunded käivad üle mõistusest ja heatahtlike asjatundjate soovitustest. Inimese aju ei ole loodud lihtsalt niisama ja ilma põhjaliku õpetuseta tegelema õigesti üliväikese tõenäosusega sündmustega. Praegune aeg sunnib aga vähemalt katsetama, et arusaamine igaüheni jõuaks.

Eestis on surnud peaaegu tuhat koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on tuvastatud koroonaviiruse juhtumeid olnud ligi 112 000. Üldistatult võib öelda, et sureb üks inimene sajast kuni saja viiekümnest nakatunust.

Ainuüksi AstraZeneca vaktsiini on Euroopa mandril ja Briti saartel saanud praeguseks umbes 25 miljonit inimest. Euroopa ravimiamet uuris 86 trombijuhtumit, millest 18 on lõppenud surmaga. Sõnum on, et nende juhtumite seos vaktsiiniga on spetsialistidele usutav, aga mitte tõestatud.

Seega on ühel kaalukausil tänu vaktsiinile päästetud kümned ja sajad tuhanded elud ja teisel kaalukausil üks surm enam kui miljoni vaktsineeritu kohta. Kusjuures pole välistatud, et ka nende väga väheste halva õnnega inimeste elu on võimalik päästa, kui see üliväike risk on teadvustatud ja nii raviasutused kui inimesed ise oskavad ohumärke jälgida. Kumma «loteriipileti» te ostaksite?

Mida trombijuhtumite ümber toimunu meile Euroopa ravimiohutuse süsteemi kohta ütleb? Ka väga väikese tõenäosusega ohte uuritakse põhjalikult ja antakse tulemustest avalikult teada. Kui asja mõistusega võtta, siis võiks see usaldust suurendada: isegi väga väikeseid riske ei jäeta tähelepanuta ega hoita rahva eest saladuses.

Kui üldse kunagi, siis just praegu on tarvis muuhulgas poliitikute eestvedamist ja eeskuju, et inimesed ei jätaks end vaktsineerimata.

4

Pessimistlik-realistlikult võib aga ennustada, et üle Euroopa suureneb hoopis umbusk just AstraZeneca vaktsiini vastu ja ka vaktsineerimise vastu üldiselt. Võimalik, et osa inimesi jätab seetõttu minemata teise doosi süstimisele, ehkki spetsialistid ei pea teist doosi riskantseks. Kokkuvõttes lükkaks see edasi pandeemia lõppu ja pikendaks sellega seotud majanduslikke hädasid.

Euroopa ravimiamet ütles ka, et üliväike trombioht pole seotud ei vanuse ega sooga. Seega ei saa ei Eestis ega mitmes teises Euroopa riigis seatud vanusepiiri põhjendada suurema või väiksema trombiriskiga. Vanusepiiri kohta tulebki ausalt öelda, et tahetakse esmalt vaktsineerida vanemaid inimesi, kuna nende risk põdeda koroonat väga raskelt ja surra on suurem kui noorematel.

Kui üldse kunagi, siis just praegu on tarvis muuhulgas poliitikute eestvedamist ja eeskuju, et inimesed ei jätaks end vaktsineerimata.

Riskidest ja nende suurusest aru saamiseks lugege nende ravimite infolehti, mis teil kodus on. Kasvõi kõige tavalisemate väikese peavalu leevendamiseks mõeldud valuvaigistite omi. Absoluutselt riskivabu ravimeid (ega üldse elu) ei ole olemas. Küsimus on riski suuruses.

07.04.2021 09.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto