Jesse: oleksime pidanud olema rangemad

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse peab õigeks, et immunoprofülaktika komisjoni liikmete nimed oleksid avalikud.  FOTO: Madis Veltman

Kolmapäeval teatas Euroopa ravimiamet, et AstraZeneca Covid-19-vastase vaktsiini kasu kaalub küll üles riskid, aga vaktsiin tekitab haruharva esineva kõrvaltoime (1:100 000) – ebatavalised trombid, mille tagajärjel võib surra üks inimene miljonist. Siiski lubas nii Euroopa ravimiamet kui ka Maailma Terviseorganisatsioon vaktsiini kasutada kõigil vanusegruppidel.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse selgitas eile Postimehe otsesaates, miks Astra­Zeneca vaktsiini kohta tulevad riigilt vastuolulised sõnumid ja mida tuleb edasi teha, et inimesed ei pelgaks ravimit. Jesse rõhutas, et AstraZenecal on vaktsineerimiskavas tähtis koht jätkuvalt olemas ja praegu leidub piisavalt palju eakaid, kes tahavad end selle vaktsiiniga kaitsta.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Miks otsustati Eestis keelata vaktsiin alla 60-aastastele?

AstraZeneca vaktsiini puhul tulid esimesed ohusignaalid märtsi keskel, kui noorematel selgusid harvaesinevad trombijuhud. Osa riike peatas seejärel üldse vaktsiini kasutamise. Eestis võeti toona vastu otsus vaktsineerida vaid eakamaid ja nüüd varasemat soovitust ei muudetud. Üle 60-aastased saavad praegu vaktsiini, sest neil pole seda sündroomi ette tulnud. Ilmselt ei teki vananedes nii tugevat immuunsüsteemi vastust. Aga eakate risk raskelt Covid-19sse haigestuda on noortest palju kõrgem.

Tegu pole päris samade trombidega, mille vastu võetakse verevedeldajaid. Kõrvaltoimetest tuleb tähelepanelik olla, kui peale vaktsineerimist kestab palavik üle kolme päeva, kahe nädala jooksul tekib hingeldus, õhupuudus, kõhuvalu, nahale lillakad-punakad täpikesed. Midagi sellist märgates tuleks võtta ühendust arstiga või helistada kiirabisse.

09.04.2021 12.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto