KOMMENTAAR ⟩ Sõjast ja poliitikast väntsutatud ukrainlaste kaitsetahe püsib

Ukraina territoriaalkaitse­üksuste reservväelased õppusel Kiievi lähistel nädalavahetusel. FOTO: Valentõn Ogirenko / Reuters / Scanpix

Ukraina piiridele liikuva Vene sõjatehnika mürina, maailma tipp-poliitikute nõudlike üleskutsete ja üldise infokära ­taustal ­kipuvad jääma tähelepanuta ukrainlaste endi mured ja suhtumine võimalikku rünnakusse.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuidas tunnetavad ennustatavat eskalatsiooni või suisa sissetungi viimase seitsme aasta jooksul sõjaga näiliselt harjunud ukrainlased? Oma töökogemusest tean, et 2014. aastal alanud sõda ei kõneta Ukrainas sugugi kõiki võrdselt, vaid inimeste suhtumist mõjutavad mitmed põimunud tegurid, alates geograafiast, vanusest ja elujärjest kuni meediatarbimise ja maailmatajuni välja.

Selleks et paremini mõista eri piirkondades elavate ukrainlaste ohutaju ja väljavaateid, olen viimastel päevadel suhelnud mitme eksperdiga. Ette rutates võin öelda, et pilt on üsna kirju, õhus on pinget, argimured ja üldine väsimus lõpututena tunduvatest koroonapiirangutest varjutavad paljuski geopoliitikat ning süveneb pettumus Ukraina poliitikutes ja võimus üldiselt. Aga on ka piirkondlikke erinevusi.

Üle 260 000 elanikuga samanimelise ­oblasti keskus Sumõ asub Ukraina-Venemaa piirist umbes 30 kilomeetri kaugusel. Linn on üsna lähedal teisel pool piiri paiknevale Kurskile ja Voronežile, kuhu Venemaa koondab järjest juurde sõjatehnikat ja ähvardavat relvastust.

10.04.2021 13.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto