Jüri Laurson: lindude arvukus väheneb iga aastaga

Jüri Laurson. FOTO: Margus Ansu

Loodusliku keskkonna saastamine on muutunud järjest teravamaks probleemiks. Seda võib näha juba meid ümbritsevas koduümbruses ja mujal looduses, kus aasta-aastalt jääb väikesi värvulisi aina vähemaks. Vähemaks on jäänud seega paiku, kus kevadhommikut täitis intensiivne linnulaul koos ööbiku laksutamisega, kirjutab elektriinsener Jüri Laurson.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Juba paaril aastal ja tänavusel talvel paistis lindude vähesus eriti silma lindude toidumaja juures, sest seda külastas aeg-ajalt ainult 4–5 tihast. Mõnel korral võis talve jooksul näha toidumaja juures seemneid otsimas vaid paari leevikest, varasematel aastatel oli neid vähemalt kümmekond. Tänavusel talvel ei käinud mahapuistatud seemneid nokkimas isegi koduvarblane. Paar aastat tagasi oli varblasi kohal vähemalt kümmekond. Sel talvel ja saabunud kevadel ei ole näha isegi linnas bussipeatustes varblasi toitu otsimas.

Pole ka ime, sest viimastel aastakümnetel tänu inimtegevusele – metsade piiramatule lageraiele, maaharimisel ja taimekasvatusel taimekaitsevahendite intensiivsele kasutuselevõtule – on ilmnenud keskkonnasaaste suurenemine. See on avaldanud kahjulikku mõju inimeste, loomade, lindude ja teiste elusorganismide elutegevusele. Glüfosaadiga pritsitud aladelt – põldudelt, aedadest, linnahaljastustelt jne, kust lindudel on võimalik süüa taimemürki sisaldavat toitu –, on nende jätkusuutlik toiduahel halvenenud.

13.04.2021 15.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto