N, 2.02.2023

TERVISHOID ⟩ Teele Orgse: ravivea vältimine algab riigist ja haigla juhtkonnast

Teele Orgse
, Pärnu haigla kvaliteedijuht
Teele Orgse: ravivea vältimine algab riigist ja haigla juhtkonnast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Teele Orgse
Teele Orgse Foto: Erakogu
  • Meditsiinisüsteemi vaevab Covid-19 kõrval ka unarusse jäetud patsiendiohutus
  • Piisav hulk personali annab võimaluse viia vigade tekkimise ohu miinimumini
  • Süsteemne, riigi juhitud patsiendiohutus pole Eestis tuult tiibadesse saanud

Üldjuhul ei teki patsiendi tervisekahju ühe tervishoiutöötaja hoolimatusest või süüst, vaid enamasti realiseerub halb tagajärg mitme teguri koosmõjul, kirjutab Pärnu haigla kvaliteedijuht Teele Orgse.

Covid-19-pandeemia on viimase aastaga maailmas enneaegu hauda viinud 2,6 miljonit inimest. Seejuures on kohatu rääkida inimeste kaasuvatest kroonilistest haigustest, sest nii vara poleks nakatumata keegi pidanud surema. Raskelt kulgev tõbi jättis ohvrid ilma võimalusest elus veel midagi tähtsat öelda, teha või näha.

Lisaks Covid-19-le vaevab meditsiinisüsteemi ka teine pandeemia, mis on kestnud juba aastakümneid. See on unarusse jäetud patsiendiohutus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul kaotavad igal aastal ainuüksi haiglates 2,6 miljonit inimest elu välditavate kõrvalekallete tõttu. Üks kümnest haigla patsiendist kogeb mingit sorti kahju ja neljal patsiendil kümnest tekib probleeme ambulatoorses ehk polikliinilises arstiabis.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peakorter Genfis.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peakorter Genfis. Foto: Reuters / Scanpix

OECD uuringud näitavad, et keskmiselt 15 protsenti haiglaravi kuludest läheb kõigi kõrvalekallete lahendamiseks. Eesti kohta andmed kahjuks puuduvad, kahju saanud patsientidest räägitakse ning vajalikke samme nende kahjude vähendamiseks astutakse lubamatult vähe.

Patsiendiohutus algab piisavast arstide-õdede arvust, mis jääb tihti tähelepanuta. WHO prognoosi kohaselt on 2030. aastal maailmas puudu 2,3 miljonit arsti ja 7,6 miljonit õde. Ka Eestit kummitavad samad mured. Siiski võimendas Covid-19-pandeemia tervishoiutöötajate märkamist.

OECD uuringud näitavad, et keskmiselt 15 protsenti haiglaravi kuludest läheb kõigi kõrvalekallete lahendamiseks.

Hiljuti saatis poeg mulle meemi, kus Superman, Batman ja teised üleloomulike võimetega kangelased arvavad väsinud arstionu enda hulka sõnadega «Tere tulemast klubisse!». Asutused ja organisatsioonid Eestiski saadavad praegu arstidele-õdedele tänutäheks kätekreeme ja teepakke, populaarne telesaade portreteerib nende eraelu ja hobisid. Tegelikult tegid tervishoiutöötajad superkangelaste tööd ka varem, mistõttu nägid oma peretki tihti vähem, kui peaks, aga seda peeti iseenesestmõistetavaks.

Kaks aastakümmet uut teadusharu

Piisav hulk personali annab võimaluse luua tervishoiutöötajatele ohutu töökeskkonna, kus vigade tekkimise saab viia miinimumini. Põletavale probleemile tähelepanu juhtimiseks kandsid mehed üle maailma mullu patsiendiohutuse päeval, 17. septembril oranži lipsu, sama värvi värvus Genfi järve kuulus purskkaev, aga ka Tartu Ülikooli kliinikumi ja Pärnu haigla fassaadid. Laiemalt uudis Eesti meedias kajastamist ei leidnud.

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon.
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon. Foto: Postimees

Ameerika Ühendriikides seevastu on teema tähtis. Seal võttis patsiendiohutusele pühendatud suurejoonelisel virtuaalkonverentsil sõna endine president Bill Clinton, kes on aastaid olnud patsiendiohutuse teadvustamise patroon. Just tema presidendiks oleku ajal, 1999. aastal avaldas Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia teedrajava raporti «Eksimine on inimlik». Raportis kirjutati esimest korda, et aastas sureb riigis kuni 98 000 patsienti välditavate kõrvalekallete tagajärjel. Clinton nimetas toona patsiendiohutuse parandamise riigi prioriteediks ja kasvatas tervishoiu kvaliteedi agentuuri eelarvet. Raportist kasvas välja uus teadusharu ning praeguse tervishoiupoliitika oluline eesmärk.

USA endine president Bill Clinton. 
USA endine president Bill Clinton. Foto: Mike Clarke/Afp/Scanpix

Ühendriikide eeskujul hakkasid kümned riigid, teadus- ja valitsusasutused ning poliitikakujundajad üle maailma uurima patsiendiohutust, kõrvalekallete ulatust ja võimalusi, kuidas olukorda parandada, et patsiendid ei saaks tervishoius oodatava kasu asemel hoopis kahju.

Esimene poliitikadokument, millega on liitunud ka Eesti, sündis WHOs 2002. aastal. Kuid ka Euroopa Liidu suunised seitse aastat hiljem rõhutasid patsiendiohutuse süsteemi loomise vajadust, süüdistamisvaba seadusandluse korrastamist ning tervishoiutöötajate ja patsientide harimist. Neid põhimõtteid täiendatakse pidevalt ja OECD avaldas viimased juhised 2020. aasta septembris.

Eestis pole tervishoiu kvaliteedi eest vastutavat organisatsiooni seni loodud.

Põhjanaabrid soomlased on aastate jooksul juba mitu korda jõudnud patsiendiohutuse põhimõtteid uuendada, lõunanaabrid lätlased kinnitasid oma kontseptsiooni neli aastat tagasi. Eestis pole aga tervishoiu kvaliteedi eest vastutavat organisatsiooni seni loodud, kuigi ettepanek selleks tehti juba 1996. aastal. Patsiendiohutust pole eesmärgiks seatud ka üheski varasema valitsuse koalitsioonilepingus, välja arvatud viimane, kus teemale viidati läbi patsiendikindlustuse seaduse vajaduse, mis on aga vaid väike osa kogu suures teemas. Ka riigikogu stenogrammides ei nimetata patsiendiohutust kordagi.

Patsient vähiravi saamas.
Patsient vähiravi saamas. Foto: Ahmad Al-Basha/AFP/Scanpix

Seevastu kajastab meedia viimasel aastal iga päev riiklikke kokkuvõtteid koroonaviiruse laboriproovide tulemustest, Covid-19sse surnute ja isegi intubeeritud patsientide arvudest. Endiselt peetakse riiklikult tähtsaks tegeleda ebamääraselt ravi- ja ootejärjekordadega. Räägitakse müstilisest «plaanilise ravi edasi lükkamisest», aga mitte sellest, kui mitme inimese vähidiagnoos hilineb või südamepuudulikkus süveneb ja mis on selle mõju, samuti sellest, kui paljud liigesevahetust ootavad inimesed peavad valu kannatama ja mida annaks selle vältimiseks ette võtta.

Arutatakse, kui kiiresti peab patsient tervisehädaga arsti juurde pääsema ning kui mitme arsti vahel peaks ta saama valida. Aga pole teada, kui paljud arstil käimisest abi saavad ja kas riik evib suurt plaani, et ressursipuuduse tingimustes õiged patsiendid õiges kohas õiget ravi saaksid.

Patsiendiohutuse teine tulemine

Viimased kümme aastat on eesrindlikud riigid patsiendiohutuse egiidi all täiendanud vigadest õppimise ja ohujuhtumite raporteerimise süsteeme. Aastatuhande algul oli idee teada saada, millised probleemid ja kus ette tulevad, et juurutada tööprotsessi lisategevusi võimalike vigade vältimiseks. Kuid juba mõned aastad pärast süsteemi käivitumist hakkasid ilmuma esimesed teadusuuringud, mis näitasid, et ka kõige paremal juhul raporteeritakse vaid 15 protsenti juhtumitest, kus patsient tervisekahju saab.

Nii pole enam kuigi tõenduspõhine rääkida patsiendiohutuse süsteemi üles ehitamisel vaid raporteerimise tõhustamisest. Raporteerima küll peab, aga see pole kõige põletavam teema. Üldjuhul ei teki patsiendi tervisekahju ühe tervishoiutöötaja hoolimatusest või süüst, vaid enamasti realiseerub halb tagajärg mitme teguri koosmõjul. Ohutuma tervishoiu toob ümber kujundatud töökorraldus, kus vea tegemine poleks võimalik või vähemalt juhtuks nii üliharva.

Enamik arste-õdesid tuleb tööle selleks, et kaaskodanikke aidata, ja enamik patsiente saab ravimisest kasu.

Raporteerimise kasu tuleb välja juhul, kui seda toetab süüdistamisvaba ning avatud õhkkond, kus raviprotsessis nii juhtunud kui ka õnne kombel ära jäänud tervisekahjudest rääkimine on normaalne ja võimalik ilma karistushirmuta.

Ravi tänaval asub Pärnu haigla õendus-hooldusosakond koos eraldi dementsete osakonna ja hooldekoduga.
Ravi tänaval asub Pärnu haigla õendus-hooldusosakond koos eraldi dementsete osakonna ja hooldekoduga. Foto: Mailiis Ollino

Enamik arste-õdesid tuleb tööle selleks, et kaaskodanikke aidata, ja enamik patsiente saab ravimisest kasu. Keegi ei taha piirduda vaid negatiivsega. Nii ongi viimasel ajal lisaks kahjujuhtumitele asutud uurima, mida tehakse kusagil selleks, et ravi õigesti läheks, ja neid edulugusid jäljendama. Patsiendiohutuse lipulaevad Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik on kasutusele võtnud mõiste «Patsiendiohutus 2.0» ja keskenduvad nüüd mõlemale suunale.

Süsteemne, riigi juhitud patsiendiohutus pole Eestis veel tuult tiibadesse saanud. Hilinemist võib aga kompenseerida esimese etapi vahele jätmisega ja alustada kohe teaduse viimasest sõnast – nii vigadest kui ka edusammudest õppimisest, eraldades selleks vajaminevad ressursid. Patsiendiohutus tuleb muuta riiklikult tähtsaks prioriteediks, ja mitte üksnes selleks, et Covid-19 kahjudest kiiremini taastuda, vaid inimese kaitsmine on humaanne ja säilitab patsientide usalduse meditsiini vastu.

KOMMENTAAR

Millesse on takerdunud ohutuma tervishoiusüsteemi loomine Eestis?

Heli Paluste
Heli Paluste Foto: Tairo Lutter

Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu on Covid-19 kriisi ja valitsuse vahetuse tõttu olnud tõesti pikalt ootel. Vahepeal on olukord ka mõnevõrra muutunud, sh kindlustussektoris. Nüüd on kavas tutvustada valitsusele eelnõu aprilli jooksul. Edasine ajakava sõltub valitsuse otsusest ning sellest, kui palju tuleb eelnõu täpsustada. Eeloleva nelja aasta riigieelarve kavas on rakendamiseks vajalikud summad, näiteks digilahenduste arendamiseks, planeeritud.

Inimestel, kellel puudub meditsiiniline väljaõpe, on tihti väga keeruline aru saada meditsiinilisest analüüsist, sekkumiste keerukuse astmest, põhjuse-tagajärje seostest ning otsustada, millised tüsistused on välditavad ja milliseid teatud sekkumiste puhul kahjuks vahel esineb. Kindlasti on võimalik olukorda parandada ka lihtsamalt ja arusaadavamalt asjaolusid selgitades. Teatud juhtudel on inimesel emotsionaalselt raske vastu võtta enda jaoks kujunenud seisukohast erinevat põhjendust, eriti kui on tegu raske tagajärjega isiklikult endal või lähedase surmaga.

Välditavate kahjude ärahoidmiseks on oluline igas raviasutuses oma kvaliteedisüsteemi ja patsiendiohutuse põhimõtete juurutamine. Näiteks on Covid-19-pandeemia viinud infektsioonikontrolli teema uuele tasemele.

Väiksemates haiglates seisab tüsistuste registreerimine kinni lihtsate digilahenduste välja töötamise-kasutamise võimekuses ja võimalustes. Eraldi digilahendus tüsistuste registreerimiseks on olemas suuremates haiglates. Võrgustunud väiksemad haiglad, kes jagavad võrgustava haiglaga IT-lahendusi, saavad edaspidi kasutada juba välja töötatud lahendusi, vähemalt Tartu Ülikooli kliinikumiga võrgustunud haiglate kohta on seda väidetud.

Märksõnad
Tagasi üles