Karmistuvad keskkonnanõuded hävitavad Eesti lihaveisekarja

2023. aastal rakenduvad rangemad keskkonnanõuded, mille kohaselt tuleb loomade söötmis- ja jootmisalad lekkekindlaks ehitada. See pole lihaveisekasvatajatele lihtne. FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht Jane Mättik teab, et lihaveiste nõudlus on sellel kevadel pakkumisest märgatavalt suurem, kuid veelgi suurem mure on, et lihaveiste arvukus väheneb. Kahanev kasvatajate arv näitab karjade likvideerimist.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

„Lihaveisekasvatajatele helistavad ostusooviga paljud, aga mida pole anda, seda pole anda. Olenemata üsna heast hinnast,” lausus Jane Mättik.

„Lihaveisekasvatajad teevad peamise müügi sügisel ja see on igal aastal niimoodi,” teab Mättik lihaveisekasvatajana. „Kevadel on karjades poegimise aeg. Noorte nuumloomade ja praakloomade realiseerimine on tehtud sügisel. Nii on praegu enamikul lihaveisekasvatajatel põhikari stabiilne ja tapaloomaks pole müüa suurt midagi.”

Tapaloomad lähevad Poola

Mättiku põhitoodang on tõuloomad, neid müüb ta elusloomadena. „Kui tekib praakloomi või noorloomi, kes tõuloomaks ei sobi, siis need kasvatan lihaks ja müün otse tutvusringkonnas. Kuid praegu pole midagi pakkuda,” lisas ta. Tapaloomi ekspordib ta Poola, sealt saab paremat hinda.

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhina juhtis Mättik tähelepanu hoopis suuremale murele. Lihaveiste

14.04.2021 16.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto