Juhtkiri ⟩ 20 aastat hiljem

  • Al-Qaeda ei kujuta endast enam ohtu, kuid Taliban pole löödud
  • Afganistanist lahkumisega saab NATO keskenduda rohkem territoriaalkaitsele
  • Eesti tegi õige valiku, kui otsustas minna USAle Afganistanis appi
Päeva karikatuur 15.04.2021  FOTO: Urmas Nemvalts

Ühendriikide uue administratsiooni otsus viia väed Afganistanist välja sümboolselt selle aasta 11. septembriks märgib ühe ajajärgu lõppu ja näitab ühtlasi Eesti julgeolekupoliitikas tehtud õigeid valikuid. Keerulisem on Afganistani enda tulevik.

Teatavasti ründasid islamistliku terrorirühmituse Al-Qaeda kaaperdatud lennukid 11. septembril 2001 New Yorgis asuvat Maailmakaubanduskeskust ja Washingtonis asuvat Pentagoni. Veidi hiljem sai alguse Afganistani sõda, kui Afganistanis Al-Qaeda liikmeid võõrustanud Taliban keeldus neid USA-le välja andmast. Oma prestiiži pärast mures USA alustas sõda.

Küsimus on, kas sõja eesmärgid on nüüd, 20 aastat hiljem täidetud. Jah ja ei. Jah, sest Al-Qaeda ei kujuta endast enam USA-le tõsiselt võetavat ohtu. 2011. aastal tapsid ameeriklased ka Al-Qaeda ninamehe Osama bin Ladeni. Ei, sest Taliban pole löödud ja selle rühmitusega on USA sõlminud ka rahulepingu.

Veelgi suurem «ei» tuleb aga siis, kui vaadata neid plaane, mis valitsesid 2001. aastal Afganistani tuleviku suhtes. Jutt demokraatia edendamisest osutus vaid tühjaks sõnakõlksuks ja domineerima jäi karm reaalpoliitika.

Vägagi tõsiselt võib terendada Vietnami stsenaarium. 1973. aastal sõlmisid USA, Lõuna-Vietnam ja kommunistlik Põhja-Vietnam rahuleppe. 1975. aastaks olid kommunistid enda valdusse saanud terve Vietnami. Seega võib vabalt juhtuda, et Taliban saab uuesti enda valdusse terve Afganistani ja ses plaanis osutub 20 aastat sõda mõttetuks. Jääb oodata, kui tugevaks osutuvad lääne koolitatud Afganistani jõud, et Talibanile vastu seista.

Veelgi tähtsamana tuleb mainida, et Eesti tegi õige valiku, kui otsustas minna USA-le Afganistanis appi. See poliitika «meie abistame teid, teie aga abistate hiljem meid» on toiminud.

6

Laiemalt aga tekib küsimus, kes võidab ja kes kaotab geopoliitiliselt pärast seda, kui ameeriklased on Afganistanist lahkunud. Pakistan võib tunda muret oma tuleviku pärast, kui Talibani mõju Afganistanis suureneb. See tähendab paratamatult ka Talibani mõju suurenemist Pakistanis. Viimane on aga tuumariik ning see asjaolu paneb muretsema India, kes on Pakistaniga maha pidanud mitu sõda.

Eestile on tähendanud liitlaste abistamine Afganistanis üheksa Eesti sõduri hukkumist ja mitme teise vigastada saamist. Plusspoolele tuleb kanda tõik, et Eesti sõdurid on saanud Afganistanis tõelise lahingukogemuse.

Veelgi tähtsamana tuleb mainida, et Eesti tegi õige valiku, kui otsustas minna USA-le Afganistanis appi. See poliitika «meie abistame teid, teie aga abistate hiljem meid» on toiminud. Kui praegune Afganistani konflikt algas 20 aastat tagasi, siis vahepeal oleme jõudnud näha Vene-Gruusia sõda, Krimmi annekteerimist ja okupeerimist Venemaa poolt ning sõjategevust Ida-Ukrainas. Siia piirkonda on aga NATO saatnud eelpaigutatud väed, mis lisab meile turvatunnet – eriti arvestades praeguseid pingeid Venemaa ja Ukraina vahel.

Afganistan ja hiljem ka Iraak pole olnud kerged julgeolekupoliitilised valikud NATO-legi, kes vahepeal pööras just Afganistani ja Iraagi tõttu rohkem tähelepanu tegevusele väljaspool oma territooriumi kui territoriaalkaitsele. USA Afganistanist lahkumisega saab NATO keskenduda rohkem ka territoriaalkaitsele, mis on oluline just siinset piirkonda silmas pidades.

14.04.2021 16.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto