R, 9.12.2022

Valdo Põder: politseinikke saatsid päev otsa mõnitused

Toomas Kask
, Saatejuht
Valdo Põder: politseinikke saatsid päev otsa mõnitused
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Pärast verbaalseid rünnakuid politseinike vastu otsustati politseiametnike nimesildid asendada identifitseerimissedeliga.
Pärast verbaalseid rünnakuid politseinike vastu otsustati politseiametnike nimesildid asendada identifitseerimissedeliga. Foto: Mihkel Maripuu
  • Meeleavaldajate söök ja jook tekitas täiendavat ohutu nakkuskolde tekkimiseks
  • Politsei eriüksust Lossi platsile ei toodud, küll aga kiirreageerijad
  • Spontaankoosoleku vastu tundsid kahtlast huvi ka välismaalased
  • Toompea lossi oli odavam piirata aia kui politseimüüriga

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder kinnitas Postimehe otsesaates, et politsei pühapäevane jõuline taktika Toompea meeleavaldusel oli tema otsus. Ta leidis, et see oli õige samm, ja ametist tagasiastumiseks ta põhjust ei näe.

Kes andis käsu tuua Toompeale barrikaadid ja kiirreageerijad?

Politsei taktika [selle kohta], mida me järgmisel päeval teeme, arutame läbi kitsas valdkonnas. Ka mina osalen selles ringis ja kui mina olen täna politseireidi eest vastutav, siis ütlen, et see oli minu otsus.

Riigikogu opositsiooniliider ütleb, et te peaksite selle otsuse pärast ametist lahkuma.

Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja seda avalikult ka välja öelda.

Olete te ise ka selle peale mõelnud?

Ei, kindlasti mitte.

Te ei arva, et see oleks õigustatud otsus?

Minu tagasiastumine ametist? Praegusel hetkel mitte.

Valdo Põder: politsei ei ole ühtegi avalikku koosolekut ära keelanud.
Valdo Põder: politsei ei ole ühtegi avalikku koosolekut ära keelanud. Foto: Sander Ilvest

Millistele andmetele tuginedes langetati otsus muuta taktikat ja kaasata ka kiirreageerijad?

Oma tegevuses lähtume Eesti asutuste ohuhinnangutest. Eelkõige terviseameti ohuhinnangust, milles on öeldud, et seoses tänase tervisekriisiga on sellised kogunemised väga kõrge oht nakkuskolde tekkimiseks.

Me nägime, et Lossi platsi ees toimuvad meeleavaldused muutusid järjest suuremaks. Esimestel päevadel oli umbes 30 inimest ja hajutatus oli tagatud, aga mingil hetkel oli platsil 200 inimest ja nad ei mahtunud sinna enam ära.

Sinna tekkisid ka söök ja jook. Inimesed jõid ühest pudelist, mis käis ringi. Terviseameti hinnangul on see kõrgendatud oht ja me pidime midagi ette võtma.

Ma tuletan veel meelde, et politsei ei ole ühtegi avalikku koosolekut ära keelanud, vaid püüame tagada, et need viidaks läbi tänases tervisekriisis ettenähtud reeglite raames.

Terviseamet hindas ohtu tervisele, aga otsuse viia kohale ka eriüksus tegite teie?

Täna ei ole meeleavaldusel politsei eriüksuslasi kaasatud. Need inimesed, kes seal töötavad, on järgmised: patrull-, noorsoopolitseinikud, piirkonnakonstaablid ja kiirreageerijad. Nad töötavad igapäevaselt Tallinna tänavatel ja Eesti maanteedel.

Me teeme näiteks liiklusjärelevalvet, käime väljakutsetel, kus on perevägivald, ja kohtume korteriühistutega, kellega teeme ennetustööd. Ma arvan, et inimestele võis olla ehmatav, et ühel hetkel oli nende politseiametnike osakaal väikeses piirkonnas lihtsalt nii suur.

Vaadates, millised inimesed meeleavaldusel osalesid, ei näinud politsei kõrgendatud ohtu, ütleb Valdo Põder. 
Vaadates, millised inimesed meeleavaldusel osalesid, ei näinud politsei kõrgendatud ohtu, ütleb Valdo Põder. Foto: Mihkel Maripuu

Te eeldasite, et võib minna suuremaks madinaks ja vandaalitsemiseks?

Jah, ühel hetkel olid koosolekul osalenud inimeste seas ka need, kes väga aktiivselt osalesid pronksiöö sündmustel – nii eelneval perioodil kui mäsul. Inimeste hulka hakkasid tekkima provokaatorid, kes kutsusid üles pudeleid loopima ja politseile vastu hakkama. Tekkisid välismaalased, kes hakkasid koosolekul osalejatega kontakti otsima. Need olid selged ohumärgid, et me peame seal kohal olema.

Millised välismaalased?

Euroopast tulnud inimesed, kes tulid siia ja tundsid selle koosoleku vastu huvi ning tahtsid saada kontakti inimestega, kes võisid olla selle koosoleku korraldamise taga.

Kas te tegite selle sündmuse raames koostööd ka kaitsepolitseiga?

Jah, meil on koostöö ka kaitsepolitseiga.

Ja kaitsepolitsei andis omalt poolt ka ohuhinnangu?

Jah, meil on olemas ka kaitsepolitsei ohuhinnang sellele sündmusele.

Ja milline see oli?

Seda ma ei saa öelda, sest seda kaitseb salastatuse tempel.

Kaitsepolitsei tavapärane praktika

Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp

Kaitsepolitsei annab pidevalt mitmete teemadega seoses ohuhinnanguid ning teeme need teatavaks asutustele ja inimestele, kes oma töö tõttu peavad seda teadma. Ohuhinnangute sisu on riigisaladus ning riigisaladuse avalikustamine on kuritegu.

Küll aga vastasime esmaspäeval kapo aastaraamatu esitlusel ajakirjanike küsimustele, muu hulgas ka kõnealuse meeleavalduste kohta, ning sellele pole enam midagi lisada.

Kas kardeti, et võib toimuda midagi sellest, nagu toimus aasta alguses USAs – parlamendihoonesse tungimine?

Rahva seas räägiti küll jutte, et tahaks Toompeale tungida. Samas kui vaadata, millised inimesed seal koosolekul osalesid, siis politsei selles kõrgendatud ohtu ei näinud. Me ei ole suurendanud oma Toompea julgestusmeeskonda ja me ei näe, et need inimesed, kes seal kohal on, tahaksid Toompead rünnata.

Samas peame valmis olema nendeks sündmusteks, mis võivad edasi minna. Kuidas rahvakogunemine edasi areneb ja mingil hetkel võivad tulla need inimesed, kes tahavad ka Toompea lossi minna. Hetkel me pigem ei näe seda ohtu.

Avalikkuses nähakse, et rakendatud meetmed olid ebaproportsionaalsed.

Võib-olla oli puudulik meie seletus, miks me need aiad sinna (Lossi platsile – toim) panime. Politsei ei keelanud ära ühtegi avalikku koosolekut. Meil oli avalikust koosolekust osavõtjatega väga selge dialoog, et me lubame teid Lossi platsile vastavalt kehtestatud reeglitele.

Aedade paneku põhjuseks oli jõudude küsimus. Kas ma panen ühte piirkonda, et seda ala kaitsta või piirata, 15 meetrit aeda või 15 politseinikku. Kumb on riigile odavam ja mõttekam? Meie jaoks oli odavam ja mõttekam panna aiad.

Kapo ohuhinnangut Toompeal ja Vabaduse väljakul toimunud protestidele kaitseb salastatuse tempel. 
Kapo ohuhinnangut Toompeal ja Vabaduse väljakul toimunud protestidele kaitseb salastatuse tempel. Foto: Mihkel Maripuu

Kas avaliku koosoleku raames ei tohi mängida pilli?

Tohib ikka. Tuleme alguse juurde tagasi – meil on tervisekriis ja seetõttu pandud avalikele koosolekutele teatud reeglid. See tähendab, et võib koguneda 10 inimest ja nad peavad pidama kinni 2+2-reeglist ehk olema hajutatud.

Kõik need 14 päeva on näidanud, et pillimäng toob inimesed kohale. Tuleb pillimees ja rahvas koguneb lähemale, lauldakse koos ja hajutatus kaob. Terviseameti hinnangul on üksteise lähedal olemine ja laulmine – kus tekib rohkem hingeõhku kui tavaliselt – kõrgendatud oht. Meie eesmärk on seda kõrgendatud ohtu leevendada.

Rahva seas räägiti küll jutte, et tahaks Toompeale tungida.

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder

Paraku jääb meediapildist mulje, et me lihtsalt võtame pillimehe endaga kaasa. Tegelikult on see päris pikk protsess. Me räägime pillimehega juba siis, kui ta läheneb avalikule koosolekule. Räägime, miks ei ole mõistlik sinna laulma minna, ja kui sellest ei piisa, siis selgitame sanktsioone, mis võivad sellele teole järgneda.

Kui see ei aita, siis üks lihtsamaid sunnimeetmeid ongi see, et võtame pilli ära. Me ei pea kinni pillimeest, vaid võtame vallasasja hoiule. Sellega pillimäng lõpeb ja oht on põhimõtteliselt kadunud. Pärast koosolekut on võimalik omanikul pill meie käest tagasi saada. 

Kohalviibinute seas levisid jutud, et politsei keelustas loosungite kasutamise.

Me ei ole keelanud loosungite kasutamist, lihtsalt oleme ära võtnud loosungid, mis on oma sisult solvavad.

Mida te silmas peate?

Pidasin silmas politseid solvavaid plakateid – loosungeid, milles võrreldi Eesti politseid Saksa gestaapoga.

Ühel hetkel olid loosungid kadunud ja inimesed arvasid, et üldse ei tohi plakateid kanda, kuigi seaduse järgi tohib.

Loomulikult tohib. Võib-olla hakkasid inimesed kartma seda, kui sai räägitud ühe autojuhiga, kelle sõiduvahendis olid mõningad plakatid. Loosungite kohaletoomine viitab selgelt, et tegemist on ühe koosoleku korraldajaga või tema käitumises on koosoleku korraldamise tunnuseid. Seetõttu inimene ise loobus nende plakatite avalikule koosolekule juurde toomisest.

Kui palju oli avaliku koosoleku kõrghetkel hinnanguliselt meeleavaldajaid?

Päevad olid erinevad. Algasid kogunemised väikeste seltskondadega: 30–40 inimest. Maksimaalselt oli inimesi meie hinnangul 250–300. Aga sellelt alalt läbi käivaid inimesi oli päevas umbes 500–600.

Ja politseiametnikke?

Oleneb hetkest, sest arv pidevalt muutus. Täna on meil Toompeal kaks politseinikku ja kogunenud inimesi on väga vähe. Konkreetset arvu ma ei saa välja tuua.

Kui palju inimesi nende päevade jooksul kinni peeti?

Sisuliselt me ei ole kedagi kinni pidanud. Me oleme inimesed koosoleku keskmest kõrgendatud ohu tõrjumiseks eemale viinud, nendega vestelnud ja teinud isikusamasusi. Mõned isikud on esmasteks menetlustoiminguteks toimetatud jaoskonda, aga seaduse mõttes kedagi kinni pidanud me sisuliselt ei ole. Nende päevade jooksul oleme alustanud kümme väärteomenetlust.

Protestimeeleavaldusel «Seisame Eesti vabaks» kohal viibinud politseinikud pidid taluma päev otsa kestnud trollimist ja solvanguid. 
Protestimeeleavaldusel «Seisame Eesti vabaks» kohal viibinud politseinikud pidid taluma päev otsa kestnud trollimist ja solvanguid. Foto: Tairo Lutter

Miks otsustati ühel hetkel asendada politseinike nimesilt identifitseerimissedeliga?

Lossi platsil toimusid väga otsesed ja selged rünnakud politseinike vastu. Kui inimesel on nimesilt, siis nimi on inimesele väga isiklik asi. Kui nime kaudu hakatakse inimest verbaalselt ründama või üle kutsuma – ole hea, pane varustus maha ja tule meie poole ning me kanname sind kätel.

Solvatakse nii persoonipõhiselt kui ka asutust. Öeldakse, et sina, Valdo Põder, ei teeni Eesti rahvast ja käitud ebaseaduslikult, siis omaenda ametnike kaitseks asendasime nimed numbritega. Numbrid on ilusti protokollitud ja vajadusel saame leida politseiniku, kes konkreetset numbrit kandsid.

See on seadusega lubatud?

Jah, seda reguleerib meie enda ametisisene õigusakt ja see on täiesti normaalne käitumine sellistel juhtudel.

Kui palju kohalviibinud politseinikud isikliku ja ründava kõnepruugi ohvriks langesid?

Põhimõtteliselt päev otsa, kui räägime laupäevast ja pühapäevast. Politseinikud, kes rahva seas käisid ja püüdsid neid hajutada ning selgitada tervisekriisi ohte, talusid päev otsa trollimist ja solvamist. Ametnikud pidid seda kannatama.

Neid trollitakse ka Lossi platsi väliselt: meil on kümned politseinikud saanud isiklikele sotsiaalmeedia kontodele solvavaid märkusi. Koostatud on nimekirju politseinikest, kes seal platsil viibisid, ja neid levitatakse sotsiaalmeedias. Verbaalne ja psühholoogiline survestamine on päris suur.

Soome politsei: oleme samuti pidanud meeleavaldajaid trahvima

Postimees võttis ühendust Soome politseiga, et uurida, milline olukord valitseb teisel pool lahte, kus ranged piirangud on kestnud kauem kui Eestis. Helsingi politsei juhtivinspektori Seppo Kujala teatel ei ole meeleavaldused kadunud ka põhjanaabrite tänavapildist.

«Helsingis on viimastel kuudel toimunud mitu koroonapiirangutevastast meeleavaldust, aga meil ei ole need igapäevased. Inimeste hulk neil kogunemistel on varieerunud 50 inimesest kuni umbes 400 inimeseni,» rääkis Kujala.

Soome politseinik maanteel Lapinjärvis 6. aprillil 2020. aastal, mil riigi sõjavägi asetas teetõkked Helsingit ja Uusimaad ülejäänud riigiga ühendavatele maanteedele. Tegu oli Soome valitsuse koroonaviiruse leviku vastase meetmega.
Soome politseinik maanteel Lapinjärvis 6. aprillil 2020. aastal, mil riigi sõjavägi asetas teetõkked Helsingit ja Uusimaad ülejäänud riigiga ühendavatele maanteedele. Tegu oli Soome valitsuse koroonaviiruse leviku vastase meetmega. Foto: HEIKKI SAUKKOMAA/AFP

Soomes kehtivad rahvakogunemistele karmid reeglid, kuid see ei tähenda, et protestimine oleks seal ebaseaduslik. «Soomes võib vabas õhus koguneda kuni kuus inimest. Meeleavalduste korraldamine on aga lubatud, seda ei saa politsei ära keelata. Protestijad peavad vähemalt 24 tundi varem politseile oma plaanidest teada andma,» selgitas politseiametnik põhjanaabrite korda.

Ta lisas, et tavaliselt koguneb kokku siiski rohkem kui kuus inimest. «Meil on olnud juhtumeid, kus ühel kellaajal soovib meelt avaldada nt 10–20 kuueliikmelist gruppi. Politsei ülesanne on neid siis hajutada ja jälgida, et nad vahet hoiaks ja reeglitest kinni peaks. Esimestel protestidel see nii toimiski ja olime toimunuga rahul.»

Kujala teatel ei ole viimased meelavaldused aga enam Helsingis nii kenasti möödunud. Seni suurimal, ligi 400-pealisel rongkäigul registreeriti suur hulk üritusi samal ajal ja kui protest algas, tulid kõik kokku ja piirangutest enam kinni ei peetud. Soome politsei otsustas toona jõulisest sekkumisest hoiduda, kuna nakkusohtlik käitumine oli juba toimunud ning sekkumisel poleks viiruse leviku seisukohast mõju olnud, kõneles Kujala.

Kui varem olid Soomes meeleavaldused ametlikult registreeritud, siis möödunud nädalal võeti eestlastelt halvas mõttes eeskuju. «Meil toimus midagi sarnast nagu teil ja see ei ole üldse hea. Nägime internetist, et paljud inimesed plaanivad koguneda, ning teadsime ette, et sellest tuleb ebaseaduslik meeleavaldus, kus ei soovitagi piiranguid järgida. Teatasime meeleavaldajatele läbi valjuhääldi, et illegaalne kogunemine tuleb lõpetada. Paljud seda korraldust täitsidki, aga umbes 20 inimesele tuli ka trahvi teha.»

Politseiametniku sõnul ei saa politsei ka Soomes koroonapiirangute rikkumise eest kedagi trahvida. «Otseselt ei saa. Aga politsei saab anda korralduse lahkumiseks ja meeleavalduse lõpetamiseks. Sellele korraldusele peavad inimesed kuuletuma. Kui nad seda ei tee, saab neile teha trahvi.»

Eestis palju poleemikat tekitanud kiirreageerijate kaasamise vajadust ei taha soomlane hinnata. «Kindlasti ei ole ma õige inimene andma teie politseile soovitusi või näpunäiteid. Võin rääkida, kuidas meie teeme. Helsingis kasutame hästi palju tavalisi politseiametnikke. Aga alati on vaja ka üksusi, et olla valmis inimeste jaoks, kes ei ole tulnud kohale kõige paremate kavatustega ega allu korraldustele. Enamik inimesi on siiski väga rahumeelsed,» lisas soomlane.

Carl-Robert Puhm

Tugev reageering on viimane variant

Raivo Aeg
Raivo Aeg Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Endine justiitsminister, kunagine politseiameti peadirektor ja kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg

Minul oli juhtidega infovahetust küll ja küll. Nii palju kui mina aru sain, siis ka ametnikud suhtlesid omavahel palju.

Toompea puhul, kas politsei oleks pidanud varem reageerima – see on tagantjärele tarkus. Loomulikult ei taheta tugevat reageeringut teha, see on viimane variant. Esialgu üritatakse läbirääkimisi pidada. Aga see ongi tagantjärele hinnates: alati saab öelda, et oleks võinud ju varem reageerida.

Politsei teeb ohuhinnanguid ja analüütikud hindavad situatsioone. Ma jätan selle politseile hinnangu andmiseks. Mingil poliitiku hinnangul ei ole mõtet. Ma tean seda omast kogemusest, olen töötanud nii kaitsepolitseis kui ka politseis, seal on [ohuhinnangu andmise] kompetentsi oluliselt rohkem kui poliitikutel.

Ohuhinnanguid teeb meeleavalduste puhul nii kaitsepolitsei kui ka politsei. Ohuhinnanguid vahetatakse ka omavahel. Kui mina olin kapos, siis alati vahetati ohuhinnanguid. Eks seal kumbki organisatsioon uurib hinnanguid oma pädevustest tulenevalt – kapo teeb seda pigem põhiseadusliku korra tagamisel ja politsei avaliku korra tagamisel.

Märksõnad
Tagasi üles