Elisa Ferreira: ajalugu paneb meid proovile

Euroopa parlament. FOTO: Frederick Florin

Meil on ainulaadne võimalus ehitada üles ja kujundada oma soovidele vastav Euroopa, kirjutab Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Öeldakse, et katsumustes inimene karastub. Kui see on tõsi, siis meid karastavatest katsumustest praegu puudust ei ole: viimase sajandi kõige rängem pandeemia, viimaste kümnendite kõige rängem majandus- ja sotsiaalkriis – ja seda võtmata arvesse keerulisi pikaajalisi ümberkorraldusi alates digirevolutsioonist kuni CO2-neutraalse majanduseni.

Pidevalt peame omaks võtma uut, näiteks kaugtööd ja koduõpet. Samuti tuletatakse meile meelde meie kallihinnalist vara, nagu tervis ja sotsiaalne suhtlus, mida seni enesestmõistetavaks pidasime. Kuid need muutused panevad meid eelkõige endalt küsima: «Millist tulevikku tahame nii Eestile kui ka Euroopale? Kuidas kohaneda uuega ja hoida samal ajal alles parim sellest, mis meil juba on?»

Eurooplastena peame neile küsimustele vastama koos, sest selge on see, et ükski riik ei tule nende muutustega toime üksi. Me vajame Euroopat kriisi ajal – vaktsiini ühishange andis meile ostjana palju parema positsiooni, kui ükski riik oleks suutnud omapäi saavutada. Samuti vajame Euroopat majanduse taastamisel: kasutame ära Euroopa AAA-krediidireitingut, et laenata finantsturgudelt. See annab meile 672,5 miljardi euro suuruse taaste­investeeringute fondi – taaste- ja vastupidavusrahastu (sellest 312,5 miljardit eurot tehakse kättesaadavaks toetustena ja 360 miljardit eurot laenudena).

Ühtekuuluvuspoliitika, mille raames rahastatakse aastatel 2021–2027 ligikaudu 375 miljardi euro ulatuses investeeringuid, on jätkuvalt üks Euroopa suurimaid investeerimispoliitika valdkondi. Seega on ühtekuuluvuspoliitikal koos taaste- ja vastupidavusrahastuga suur roll nii kriisis kui ka sellest taastumisel. Euroopa Liidu lugu on riikidevahelise lähenemise lugu. Kogemused näitavad siiski, et lähenemine võib kriisi ajal aeglustuda, peatuda või isegi kaugenemiseks muutuda.

17.04.2021 20.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto