Kehaline kasvatus toimib distantsõppe ajal usaldusel ja kohusetundel

FOTO: Karin Vassil

Laste liikumine on koroonapiirangute ajal viidud miinimumini. Vähesed lapsevanemad jaksavad ja viitsivad ise lastega aktiivselt tegeleda. Kehaline kasvatus on kolinud osaliselt arvutisse ja toimub usaldusel ning kohusetundel. Trenne pole üldse või on need Zoomis ja vähemalt nooremate vanuste seas kaasategijaid vähe. Milline mõju sellel noorte tervisele on, selgub aastate pärast.  

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui teisi aineid saab õpetaja distantsõppe ajal paremini kontrollida, siis kehalises kasvatuses sõltub palju õpetaja fanatismist, viitsimisest ja suvast – mõni saadab vaid laiali meili, et lapsed nädalas mõnel päeval pool tunnikest jalutaksid. Mõni lasi lastel õues lumememme ehitada, teine tube koristada või muid kodutöid teha. Kõik see pole kaugelt piisav, et lapsed oleksid piisavalt kehaliselt aktiivsed. Kui distantsõpe peaks korduma ka järgmisel aastal, muutub vähene liikuvus juba väga tõsiseks probleemiks, mis hiljem annab tunda juba tervishoius.

Mitmed kehalise kasvatuse õpetajaid kardavad, et suur osa lapsi ei teegi midagi ja logeleb pärast arvutitundides istumist veel niisama diivanil. Õnneks on ka õpetajaid, kes nuputavad nagu oskavad, et lastel oleks huvitav ja nad tahaksid ise kaasa teha. Selleks on loodud Facebooki grupp, kus omavahel kogemusi vahetatakse ja harjutusi jagatakse.

20.04.2021 22.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto