Ilmastikumuutused sunnivad tulevikuaiad katuse alla

Selles Valgevene istanduses on vaarikad katuse all. Kui ilmastikumuutused meile rohkem sademeid toovad, on see küllap meiegi tulevik. FOTO: Erakogu

Millise maitsega õunu ja marju me aastate pärast sööme, sõltub suuresti sordiaretajate tööst. Läinud aiahooaja lõpul tegime Polli Aiandusuuringute Keskuse teadurite Ave Kikase ja Kersti Kahuga ringkäigu Viljandimaal asuvates Polli kollektsioonaedades, kus teiste seas kasvamas kõrvuti kümned mustasõstra-, karusmarja-, vaarika- ja isegi Eestis aretatud maasikasordid.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Uurisin, millised sordid on meie kliimas end aastate jooksul parimast küljest näidanud ja mida uusi aretades silmas peetakse.

Magus maitse

Kui kaugetelt maadelt jõuavad meile viljad, mille aretamisel oli üks peamine eesmärk hea transpordikindlus, siis Polli sordiaretajad on meie äärmiselt muutlikule ilmastikule vastupidavuse kõrval oluliseks pidanud magusat maitset. Kes näiteks Polli uuemaid õunasorte maitsnud, võib seda kinnitada.

Tuntud on Polli ka oma mustasõstrasortidega ja neist uusim, Asta Libeki aretatud ‘Karri’ ongi tavapärase mustasõstramaitsega harjunutele üllatavalt magus. „See on ka sügavkülmast võttes imehea. Kui muidu peavad lapsed mustasõstramarja hapuks, siis ‘Karri’ maitseb kõigile,” sõnas Kikas. „Ka meil aretatud mustasõstrasortidele ‘Elo’ ja ‘Mairi’ jagub kiitust.”

Pollis on juba aretatud ka roheliseviljaline must sõstar, mida nüüd soovitakse sordina registreerida.

Sordiaretuses on oluline seegi, et sort sobiks mahedalt kasvatamiseks ja marju oleks võimalik masinaga korjata – nii saaks neid ka suurtes tootmisaedades kasvatada.

Suvel saagivalmimise ajal korraldatakse Pollis sorditutvustuse päevi, kus huvilised näevad ja saavad valminud marju maitsta. Näiteks musti sõstraid on seal kollektsioonis 96 sorti kolme põõsa kaupa.

21.04.2021 23.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto