Seenefarmi rajaja plaanib seentega reostusi likvideerida

Tanel Heinsalu seenekasvatus paisus nii suureks, et ta kolis näidisfarmi kodu juurest Üdruma külast Kullamaale suurematesse ruumidesse. FOTO: Kristina Efert

Läänemaal Üdrumal Männa talus alustanud Eesti Seenefarm on jõudnud uuele tasemele. Koduõuest välja kasvanud seenekasvatus on kolitud uude paika ja uudse lahendusena pakutakse maapinna reostusest puhastamist seente abil.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Seenefarmi asutaja Tanel Heinsalu on seeneusku inimene. Seened on aidanud tal elavhõbedamürgitusest üle saada ning ta võtab seenekasvatamist täie tõsidusega. See pole tema jaoks äri, vaid elustiil, samuti kulinaarsete elamuste ja elamusturismi pakkumine.

Tanel alustas seenekasvatust, kui tervis käest ära läks. Aastaid tagasi pandud hambaplommides olnud elavhõbe tekitas mürgistuse. Elu oli viinud ta Guatemalasse, kus ta oli ka seenekooli pidanud. Sealt naastes algasidki tervisemured. „Mu aju oli nagu vatt. Ma ei osanud ennast väljendada, sõnad ei tulnud meelde,” rääkis ta. Aga ta teadis seente tervistavast mõjust ning asus neid kasvatama ja tarbima. Sedamööda, kuidas tervis paranes, hakkas edenema ka seenekasvatus.

Tema valikus on praegu kaks seent, lõvilakk ja austerservik, mis kasvavad ka meie looduses. Lõvilakk on Eestis üliharuldane. Austerservikuid leidub Eestis nelja liiki, kaks on söödavad ja kaks mitte. „Paar sõpra on neid ka loodusest leidnud,” nimetas Tanel.

Maitseb nagu liha

Taneli enda kogemuse põhjal on toitumine tervise alus ja kui ta poleks hakanud seeni sööma, ei räägiks ta täna meiega niimoodi ega oskaks ennast väljendada.

21.04.2021 23.04.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto