P, 29.05.2022

Kolmes lasteaias käib lõimumine

Tiia Kõnnussaar
Kolmes lasteaias käib lõimumine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Lasteaias Annike käib lapsi nii vene, ukraina, valgevene, saksa, kasahhi, aserbaidžaani kui ka läti peredest. Pildil õpetaja Natalja Ljutov eesti keelt õpetamas.
Lasteaias Annike käib lapsi nii vene, ukraina, valgevene, saksa, kasahhi, aserbaidžaani kui ka läti peredest. Pildil õpetaja Natalja Ljutov eesti keelt õpetamas. Foto: Sille Annuk

Margarethi ja Karl Herberti ema Kaire Padar, kelle lapsed on juba suured, meenutab Annikese lasteaeda soojade sõnadega.

«Meil on kakskeelne pere ja kodune keel on eesti keel. Tütar läks Annikese lasteaia keelekümblusrühma viieaastaselt ning omandas vene keele – räägib, loeb, kirjutab. Poeg läks samal ajal kolmeaastasena Annikese venekeelsesse rühma. Algul oli raske, kuid kevadeks ta rääkis vene keeles ja sai rühmas hästi hakkama,» kirjeldas ema. «Mõlemad läksid pärast lasteaia lõppu eesti kooli. Ükski keel pole liiast ja kunagi ei tea, kunas seda võib vaja minna.»

Tartu on rahvastiku koosseisult kirev linn, kuigi igapäevaelus see ehk väga silma ei torka. 2020. aasta ülevaate järgi on siinsetest elanikest eestlasi 78 protsenti, venelasi 13 protsenti ning soomlasi ja ukrainlasi kumbagi üks protsent. Muude või teadmata rahvuste esindajaid on seitse protsenti. Paljud pered on segarahvuselised, näiteks on eesti naine abielus soome mehega või vene naine eesti mehega.

Jaamamõisas asuvas lasteaias Annike käib lapsi nii vene, ukraina, valgevene, saksa, kasahhi, aserbaidžaani kui ka läti peredest. Eesti emakeelega lapsi on praegu neliteist, umbes kakskümmend last on segaperedest.

Enamik lapsi räägib kodus vene keelt. Tegemist on venekeelse lasteaiaga, kus on eesti-vene keelekümblusrühmad. «Tulevikus plaanime Annikeses avada mitu eestikeelset rühma. Alustame aga sellest, et tuleval õppeaastal ootame sõimerühma kõige väiksemaid (1,5-3-aastaseid) eesti kodukeelega lapsi,» ütles Annikese õppealajuhataja Veronika Dervojed.

Üks õpetaja, üks keel

Keelekümbluse põhimõtted töötati välja Kanadas, kus on teadupärast suured prantsus- ja ingliskeelsed kogukonnad. Esimesed keelekümblusklassid avati 1965. aastal. Eestis algas nende kavandamine 1998. aastal, meil on rõhk eesti keele õpetamisel vene või muu emakeelega lastele. Esimesed keelekümblusklassid loodi siin 2000. aastal.

Lasteaedades käib keeleõppe alustamine tasa ja targu. Kolmeaastaselt hakkab vene emakeelega laps saama paar korda nädalas eesti keele tunde – kõik muu käib ikka vene keeles. Kui emakeel ehk vene keel on suus ja kinnistunud, lähevad lapsed üle keelekümblusrühma, kus hakkavad lisaks ka eesti keeles rääkima. See juhtub nelja-viieaastaselt.

«Keelekümblusrühmas on eesti keele rühmaõpetaja, vene keele rühmaõpetaja ja õpetaja abi, kes toetab eesti keeles rääkimist,» seletas Dervojed. «Rühmades on eri värvi sõnasildid ja lausesildid, nii saavad lapsed ka värvi põhjal aru, mis keeles sõna on. Näiteks on kollased sildid eesti keeles, rohelised vene keeles.»

Dervojed on keelekümblusrühmade lapsi õpetanud kümme aastat ja kogenud, et keel hakkab lastele kergesti külge, kui kasutada õiget õpetamisviisi.

Pool päeva õpitakse ühes, pool päeva teises keeles.

Inna Usmanova, lasteaia Mõmmik direktor

«Just kuulasin lõimitud keele- ja aineõppe konverentsi, kus räägiti keelekümblusest ja kuidas see peaks toimuma ka koolis ja ülikoolis,» ütles ta. «Lapsed, kes alustavad mõlema keele omandamist juba lasteaias, on edaspidi isegi tublimad ja püüdlikumad kui tavalapsed tavaklassis.»

Mida aga arvata levinud murest, et kui rühmas on mõlemat keelt kõnelevaid lapsi, siis ei õpi nad oma emakeelt õigesti rääkima? «Kui on kindel metoodika, pädev õpetaja ning ka vanemad ja kogukond toetavad lapse arengut, saab laps hästi hakkama mõlemas keeles,» on Dervojed veendunud.

Keelekümbluse põhireegel on: üks õpetaja – üks keel. Kui rühmas on parasjagu eesti keele õpetaja, räägib ta lastega eesti keeles. Vene keele õpetaja räägib ainult vene keeles. «Teiseks, liigutakse lihtsamalt keerulisemale. Algul lihtsalt nimetame sõnu: see on aken, see on uks,» kirjeldas Dervojed. Hiljem tulevad juurde omadus- ja tegusõnad ja lausete koostamine.

Muinasjututoas teevad lapsed nukuteatrit ja siin käib tegevus eesti keeles. Teatrilava annab julgust, sest mõni laps on nii uje, et ta julgeb eesti keeles rääkida ainult siis, kui ta on näidendis mingis rollis ja kõneleb tema tegelane. «Paar aastat tagasi käisid meil külas Kivikese lasteaia lapsed ja õpetajad. Etendus oli eesti keeles ja külalised vaimustuses: kas teie lapsed on kusagil teatristuudios käinud? Vaatajad ei saanud arugi, kes olid eesti ja kes vene emakeelega lapsed,» rõõmustas Dervojed laste arengu üle.

Koostöö koolidega

Annelinna lasteaed Mõmmik on eesti lasteaed, kus õpib ka näiteks vene, ukraina ja valgevene lapsi. Lasteaia tugev külg läbi aastate on olnud täieliku keelekümbluse võimalus: rühm pannakse kokku vene kodukeelega viieaastastest lastest, õppe- ja kasvatustegevus toimub aga ainult eesti keeles.

«Vene pered panevad hea meelega lapse keelekümblusrühma, et laps eesti keelt õpiks,» ütles lasteaia direktor Inna Usmanova (pildil). «Kuid on ka eesti peresid, kes tahavad, et nende lapsed õpiksid vene keelt. Need lapsed tulevad algul vene tavarühma ja hiljem lähevad üle osalise keelekümblusega rühma, kus nad on teistele lastele juba ka õpetajad, sest oskavad eesti keele asjus aidata.»

 

Mis on keelekümblus?

  • Keelekümblus on õppeviis, mis toetab mitmekeelsuse kujunemist, laps saab suhu võõrkeele ilma emakeelt kahjustamata.
  • Ühesuunalises keelekümbluses on sihtkeel eesti keel.
  • Kahesuunalises keelekümbluses on sihtkeeled eesti keel ja vene keel.
Allikas: innove.ee

Lasteaias on ka kahesuunalise keelekümbluse rühm, kus pooled lapsed on eesti ja pooled venekeelsetest peredest ning on nii eesti kui ka vene keele õpetajad. «Pool päeva õpitakse ühes, pool päeva teises keeles, ollakse üksteisega sõbrad ja räägitakse mõlemas keeles,» ütles Usmanova.

Ei kasva poolkeelset

Mõmmiku lasteaed teeb koostööd Tartu Annelinna gümnaasiumi, Puškini kooli ja Innovega. «Tänu headele õpetajatele ja nüüdisaegsele programmile saavad lapsed hiljem eestikeelses koolis hästi hakkama,» kinnitas Usmanova. Alates möödunud aastast õpivad Mõmmiku vanema rühma lapsed lisaks inglise keelt.

Keelekümblusprogrammi kohta on tehtud uuringuid 2001. aastast. Keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmiduse uuringu põhjal, mille on teinud Tallinna ülikool, on keelekümblusmetoodika järgi õppimist alustanud lapsed kooliks hästi ette valmistatud ning tulevad suurepäraselt toime sõltumata õppekeelest.

Niisiis ei kinnita uurimistulemused eksiarvamust, et teises keeles õppimisega saavad hakkama ainult eriti andekad või et lastest kasvavad n-ö poolkeelsed, kes ei saa korralikult selgeks ei oma emakeelt ega ka teist keelt.

Nii Dervojed kui ka Usmanova leidsid, et varasele keeleõppele tuleb läheneda lapse võimete ja eripära arvestades, mitte hurraa-optimismiga.

«Kui õpetaja jääb mugavustsooni ja püüab lastega rääkides oma kõnet väga lihtsustada, siis üks laps ei arene edasi, teine aga ei omanda ka lihtsamat keelt. Siis võib mõlema areng seisma jääda,» lausus Dervojed. Ka Usmanova soovitab nii vanematel kui õpetajatel tähele panna, kuidas lapsel läheb: on selge, et keeleõpe tuleb kõne alla siis, kui emakeele põhi on laotud.

Lasteaiad Annike ja Mõmmik ootavad uuel õppeaastal nii eesti, vene kui ka muu emakeelega perede lapsi. «Siinses linnaosas on palju noori lapsevanemaid, kes kõhklevad. Tahaksin neid julgustada,» ütles Usmanova. «Me tagame kindlasti eesti keele oskuse. Valmistame lapsi kooliks ette ja õpime mängu abil sõimerühmast alates.»

Lisaks Annikese ja Mõmmiku lasteaiale tehakse keelekümblust veel Annelinnas Kellukese lasteaias.

 

Julia Eskor, lasteaia Kelluke direktor
Julia Eskor, lasteaia Kelluke direktor Foto: Erakogu

Kellukese lasteaias õpivad vene emakeelega lapsed ka robootikat eesti keeles

Siiani on Kellukese lasteaias avatud keelekümblusrühmades suures osas siiski vene emakeelega lapsed, kuid järjest enam on huvi tekkinud ka eesti kodukeelega peredel. Lapsevanemad tahavad, et emakeeleoskus areneks, kuid laps saaks ka teise keele omandamise võimaluse. Kakskeelsetest peredest pärit laste vanematele on kõige tähtsam see, et laps oskaks kõneleda mõlemas keeles ladusalt ja veatult.

Lapsed suhtlevad rühmas omavahel vabalt valitud keeles ning suudavad hõlpsasti ühelt keelelt teisele lülituda, vastavalt vestluspartnerile ja olukorrale. Õpetajaga ja õppetegevustes kõnelevad nad sihtkeeles. Mida kauem on laps eesti või vene keelt õppinud ja mida suurem on tema sõnavara, seda enam ta soovib seda keelt kasutada.

Lasteaia direktor Julia Eskor, milline on vanemate rahulolu sellega, et lapsed õpivad tundma veel üht keelt peale emakeele?

Lapsevanemate huvi eesti keele vastu on väga suur, soovitakse, et lapsed läheksid lasteaia järel õppima eesti kooli või täielikku keelekümblusklassi, kus kõneldakse vaid eesti keeles.

Vene emakeelega lapsed tulevad eestikeelses keskkonnas kenasti toime: meie lasteaia õpetajad õpetavad mängu kaudu, on loovad ja toetavad, käivad lastega õppekäikudel, külastavad muuseume ja viivad läbi õuesõpet. Oleme rõhku pannud ka tehnoloogiate kasutamisele, näiteks õpetab meie lasteaias haridustehnoloog lastele robootikat. Lapsed toimetavad ka seal eesti keeles, luues koos animatsioone ja õppides roboteid programmeerima.

Mis muutub seoses mitmekeelse rühma avamisega alates uuest õppeaastast?

Mitmekeelse rühma töö aluseks on kahesuunalise keelekümbluse mudel: rühmas on võrdselt eesti-, vene- ja kakskeelseid kahe-kolmeaastaseid lapsi, nii et õppe- ja kasvatustegevus toimub mõlemas keeles. Mitmekeelse rühma lisaväärtus on varajases eas tutvumine inglise keelega mänguliste tegevuste kaudu. Inglise keele õpetaja käib rühmas iga päev.

Näeme mitmekeelse rühma avamist võimalusena liikuda ühtse kooli suunas, kus õpivad koos eri rahvustest lapsed. Arvan, et ka eesti kodukeelega lapsed võiksid sellest kasu saada: keelte õppimine varases eas toetab laste arengut mitmekülgselt.

Kõige suuremat muutust soovime luua ühiskonnas: andes lastele võimaluse omandada mitut keelt märkamatult ja mänguliselt, avardub laste maailmavaade ning areneb nende eneseväljendusoskus.

Tiia Kõnnussaar

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Tervis
Majandus
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tartu Postimees
Tagasi üles