R, 9.12.2022

ÜLEVAADE ⟩ Kopenhaageni tehissaare kava saab mitmest suunast turmtuld

Berit Nuka
, toimetaja
Kopenhaageni tehissaare kava saab mitmest suunast turmtuld
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eskiis sellest, milline vaade Lynetteholmi saarele peaks tulevikus avanema siis, kui seista Nordhavni sadamapiirkonnas Kopenhaagenis. 
Eskiis sellest, milline vaade Lynetteholmi saarele peaks tulevikus avanema siis, kui seista Nordhavni sadamapiirkonnas Kopenhaagenis. Foto: By Og Havn/Taani transpordi-, ehitus- ja elamumajanduse ministeerium
  • Taani võimud loodavad alustada Lynetteholmi tehissaare rajamist juba tänavu
  • Saar kaitseks Kopenhaagenit tormiuputuste eest ja oleks kodu 35 000 inimesele
  • Selle ehitus mataks Taani pealinna aga aastateks mürasse ja tolmu
  • Lisaks pole kriitikute hinnangul piisavalt hinnatud mõju Läänemerele

Lynetteholmi tehissaare rajamisega loodavad Kopenhaageni ja Taani võimud ühekorraga kindlustada linna tormiuputuste vastu, leevendada elamispinna nappust ning vabaneda teistel ehitusplatsidel tekkivatest pinnasejäätmetest, kuid suurprojekti kriitikud mõlemal pool Sundi pelgavad laiemat kahju keskkonnale ja linlaste elukvaliteedile.

Plaaniga laiendada pealinna mere arvelt ligi kolme ruutkilomeetri võrra tulid esmalt 2018. aasta sügisel välja Taani toonane peaminister Lars Løkke Rasmussen ja Kopenhaageni linnapea Frank Jensen. Projekti vedamine anti linna ja riigi omanduses olevale firmale By og Havn, mis tegeleb Kopenhaageni arendamisega.

Firma kodulehe järgi loodavad nad, et suvel kiidab Taani parlament heaks Lynetteholmi ehitusseaduse ja juba tänavu saab hakata rajama tehissaare välispiiret, mis seejärel täidetakse pinnasega. Esimesed elanikud peaks saarele kolima 2035. aastal. 2070. aastaks, kui saar on välja ehitatud, peaks seal olema 35 000 inimese kodu ja sama paljude töökoht. Firma saareprojekti tutvustavat videot saab vaadata siit.

Suur kliimamõju

Vähemalt järgmised 15 aastat tähendaks see aga lähikonna elanikele, et iga päev vurab nende kodust mööda 350 täitematerjaliga veokit ehk edasi-tagasi 700 lärmakat ja tolmust reisi päevas, vahendas TV 2. Ehitusmüra kandub aga keskkonnamõju hindamise raporti järgi kaugele üle Kopenhaageni.

Keskkonnamõju raportile, mille By og Havn esitas eelmise aasta lõpus, laekus kokku ligi 900 kriitilist reaktsiooni ning seda sarjasid ka keskkonnaõiguse juristid, kuna hinnang ei vaadanud kaugemale saare ehitusest ega võtnud arvesse, et sinna kerkivad hooned ja rajatakse metrootunnel.

Nii võib tulevikus hakata välja nägema Lynetteholmi tehissaare edelarannik, kust avaneb vaade Trekroneri merekindlusele. 
Nii võib tulevikus hakata välja nägema Lynetteholmi tehissaare edelarannik, kust avaneb vaade Trekroneri merekindlusele. Foto: By Og Havn/Taani transpordi-, ehitus- ja elamumajanduse ministeerium

Teisel pool Sundi asuva Rootsi Skåne maakonna mure puudutab eelkõige pinnast, millega kavatsetakse saart ehitada. «Meri pole prügimägi,» lausus uudisteagentuurile TT maavalitsuse veeküsimuste juht Carl Lindqvist, kes pelgab raskemetallide sattumist merre. «Meie arvates pole Sund hea koht 80 miljoni tonni teadmata puhtusega pinnase ladestamiseks.»

Skåne võimude hinnangul vähendaks Lynetteholmi rajamine vee voolu läbi Sundi väina 0,25 protsendi võrra, mis mõjutaks niigi madalat hapnikusisaldust Läänemeres ja ohustaks mereelupaiku. Ka keskkonnamõjude raport kinnitab meriheina ja pruunvetika kasvukohtade kadumist Lynetteholmi juures, kuid väidab, et tegu on kõigest väikese alaga.

Vähemalt järgmised 15 aastat vuraks lähikonna elanike kodudest iga päev mööda 350 täitematerjaliga veokit.

Aarhusi ülikooli mereökoloogia professori Dorte Krause-Jenseni sõnul ei tähenda see aga, et kahju oleks väike. «See on nagu mets maismaal. On tähtis, et oleks suured pidevad alad. Kui neid tükeldada, muutuvad need haavatavaks ega toimi enam sama hästi elupaigana,» selgitas ta DRile.

By og Havni direktori Anne Skovbro sõnul on nad püüdnud saare kujundamisel võimalikult palju arvesse võtta mereökoloogiat ja merepõhja faunat, kuid teatav kahju on paratamatu, Lynetteholmi puhul on see kõigest mõõdukas ning saarest saadav kasu kaalub selle üles. «Kui rajada tormiuputuse tõket – see kehtib ka teiste linnade puhul Taanis –, on sellel loomulikult tagajärjed keskkonnale,» lisas ta.

Võimalik, et mõnekümne aasta pärast avaneb Kopenhaagenit õhust imetlevatele inimestel seesugune vaade Lynetteholmile. 
Võimalik, et mõnekümne aasta pärast avaneb Kopenhaagenit õhust imetlevatele inimestel seesugune vaade Lynetteholmile. Foto: By Og Havn/Taani transpordi-, ehitus- ja elamumajanduse ministeerium

Ettevõtmisel on ka kliimamõju, sest uudisteagentuuri Ritzau andmeil kaasneb saare rajamisega 350 000 tonni jagu süsihappegaasi heidet.

​Kogutakse allkirju

Vastuseis Lynetteholmile ei puuduta vaid keskkonda. Kopenhaageni sadam ja Taani purjespordiliit pelgavad, et kogu projekt vähendab meresõiduohutust, vahendas Berlingske Tidende. Pealinna ümbritsevate omavalitsuste juhid on pahased, et suure investeeringuga Kopenhaageni kesklinna jätab riik nad veel rohkem vaeslapse ossa, kuigi nad on pingutanud elanike meelitamise nimel.

Arhitektide ühendusi häirib, et kogu projekt on väljaspool ülejäänud linnaplaneerimist ega võta tegelikult arvesse pealinlaste vajadusi. Peale selle leiavad paljud aktivistid, et elamispinna lisandumine Lynetteholmile ei muuda kuidagi olukorda, et Taani pealinnas on puudus taskukohastest korteritest.

Internetis kogutakse allkirju ka kodanikualgatusele, mis lükkaks parlamendiarutelud Lynetteholmi ehitamise üle edasi aasta lõppu või tulevasse aastasse, et plaanide arutamiseks saaks korraldada rahvakoosolekuid, mida seni pole Covid-19 tõttu toimunud, ning tänavu novembri keskel toimuvad kohalikud valimised oleks Kopenhaagenis omamoodi referendum saare rajamise üle.

Märksõnad
Tagasi üles