R, 9.12.2022

ÜLEVAADE ⟩ Sanktsioonid panevad lääneriikide ühtsuse proovile

Stina Aava
, toimetaja
Sanktsioonid panevad lääneriikide ühtsuse proovile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tšehhi Vabariigi suursaadik Venemaal Vitezslav Pivonka lahkub Venemaa välisministeeriumi peahoonest. Tšehhi on kutsunud Euroopa Liidu riike seisma vastu Venemaa diplomaatilistele rünnakutele. 
Tšehhi Vabariigi suursaadik Venemaal Vitezslav Pivonka lahkub Venemaa välisministeeriumi peahoonest. Tšehhi on kutsunud Euroopa Liidu riike seisma vastu Venemaa diplomaatilistele rünnakutele. Foto: Aleksandr Šterbark/Tass/Scanpix
  • Saksamaa välisminister Heiko Maas tahaks Venemaaga suhete parandamist
  • Prantsusmaa ja Austria nõustuvad, et dialoog Venemaaga oleks hea lahendus
  • Ida-Euroopa riigid on avaldanud Tšehhile toetust
  • USA on läinud sanktsioonide täiendamise teed

Lääneriikide ja Venemaa suhete halvenevas olukorras pole riigid suhtumises sanktsioonidesse ühel joonel. Euroopa suurriigid rõhuvad dialoogi pidamisele, kuid Venemaa vahetus naabruses asuvad riigid ei näe sellist võimalust.

Lääneriikide ja Venemaa suhete halvenevas olukorras pole riigid suhtumises sanktsioonidesse ühel joonel. Euroopa suurriigid rõhuvad dialoogi pidamisele, kuid Venemaa vahetus naabruses asuvad riigid ei näe sellist võimalust.

Intervjuus avalik-õiguslikule ringhäälingule teatas Saksamaa välisminister Heiko Maas, et sanktsioone Venemaale ei tuleks karmistada, hoolimata Ukraina piirile koondatud sõjaväest ja opositsiooniliider Aleksei Navalnõi kehvast kohtlemisest.

Maasi sõnul on Saksamaa ja Venemaa suhted halvad, kuid need ei pea nii jääma. Tema arvates on diplomaatia olemus see, et suheldakse riikidega, kellel on vastandlikud vaated. Maasi sõnul aitaks sisulise vestluse pidamine Berliini ja Moskva vahel suhteid parandada.

Veel avaldas Maas teleintervjuus arvamust, et Navalnõi olukorda arvestades ei oleks sanktsioonide karmistamine sugugi hea mõte. Maas usub, et kui sanktsioone karmistatakse, oleks Navalnõi kohe sihtmärk, mis seaks tema elu ohtu.

Kui Maasilt küsiti, kas Venemaa presidenti Vladimir Putinit saab kirjeldada mõrvarina, vastas välisminister puigeldes: «Ma usun, et president Putin teab täpselt, mida oodata, kui see nii kaugele jõuaks.»

Ka Austria kantsler Sebastian Kurz teatas Šveitsi väljaandele Neue Zürcher Zeitung, et Euroopas on rahu võimalik ainult siis, kui Venemaaga tehakse koostööd.

«Ma olen täiendavate sanktsioonide kui eesmärgi saavutamise vahendi vastu. Me vajame deeskalatsiooni. See on keeruline, kuid pidev teravnemine pole see tee, mida mööda me tahame minna,» ütles Kurz, kelle hinnangul on praegused sanktsioonid piisavad. Sarnaselt Saksamaaga rõhub ka Austria kantsler dialoogi pidamisele.

Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian ütles kanali France 2 vahendusel, et Navalnõi surma korral ootavad Venemaad ja president Putinit sanktsioonid. «Võtame ette vajalikud sanktsioonid ja selle eest vastutavad härra Putin ja Venemaa võimud. Loodan, et me ei lähe sellesse äärmusesse,» lausus Le Drian.

Pidev teravnemine pole see tee, mida mööda me tahame minna.

Austrian kantsler Sebastian Kurz.

Esmaspäeval kutsus Prantsusmaa president Emmanuel Macron Venemaa riigipead üles pingeid Ukrainaga jahutama ja väljendas tõsist muret Navalnõi tervise pärast. Macroni büroo teatel avaldas president esmaspäeval toetust ka Euroopa riikidele, kelle diplomaadid on sattunud Venemaa poliitika sihtmärgiks.

Solidaarsus Tšehhiga

Tšehhi on kutsunud riike üles näitama solidaarsust Vene spioonide eemaldamisel, et vastata nii 2014. aastal Tšehhis Venemaa luure korraldatud laskemoonalao plahvatusele. Baltimaad on üleskutsele vastanud. Läti ja Eesti saatsid välja ühe diplomaadi, Leedu kaks. Tšehhi suursaadik Eestis David Král kirjutas seepeale Twitteris: «Lubage mul avaldada ülimat tänu. Me ei unusta kunagi teie vaprat käiku selles raskes olukorras!»

Peale Balti riikide otsustas ka Slovakkia saata riigist välja kolm Vene diplomaati. Bulgaaria ja Poola saatsid riigist välja vastavalt kaks ja kolm Vene diplomaati, mistõttu Moskva näitas ust kahele bulgaarlasele ja viiele poolakale.

Tšehhid ise on sattunud aga suurimasse diplomaatide vahetusse: Praha saatis plahvatusega seoses välja 18 Vene diplomaati, Venemaa vastas 20 Tšehhi diplomaadi väljasaatmisega. Seepeale teatas Tšehhi, et veel 63 Vene saatkonna töötajal tuleb Prahast lahkuda.

Kremli esindajate sõnul on Venemaa diplomaatide väljasaatmine näide «massilisest Venemaa-vastasest psühhoosist» ja president Putin ähvardas «asümmeetrilise, kiire ja karmi» vastusega Euroopa võime, kes Venemaa vastu astuvad.

Uued sanktsioonid Venemaale on kehtestanud Ühendkuningriik, kes teatas üleeile, et karistatakse 22 isikut, kes on seotud Venemaa, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Sudaani ja Ladina-Ameerika korruptsioonijuhtumitega. Briti valitsuse teatel on 14 neist Venemaa kodanikud, keda süüdistatakse 230 miljoni dollari suuruses korruptsiooniskeemis, mille paljastas Sergei Magnitski. Neid isikuid ootab ees varade külmutamine ja reisikeeld.

USA võtab olukorda tõsiselt

Juba 15. aprillil teatas USA Venemaa-vastaste sanktsioonide märkimisväärsest laiendamisest. Värsked sanktsioonid sisaldavad piiranguid teatud tehingutele, mis hõlmavad Venemaa riigivõlga. Peale selle on sihikule võetud 46 isikut ja üksust, kes on seotud Krimmi annekteerimisega, sekkumisega välismaistesse valimistesse või olnud kokkupuutes SolarWindsi küberrünnakutega.

Samuti on USA president Joe Biden teatanud, et kui Navalnõi peaks vangistuses surema, ootavad Venemaad tõsised tagajärjed. USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan hoiatas CNNi eetris, et Navalnõi surmale järgneksid tagajärjed, täpsustamata siiski, millised.

Venemaal on ka toetajaid. Hiina võimud on selgelt astunud Venemaa kaitseks välja. «Oleme kindlalt ühepoolsete sanktsioonide kasutamise vastu. /.../ Hiina ja Venemaa hoiavad teineteisega igakülgseid partnerlussuhteid. Hiina ja Venemaa toetavad teineteist riigi suveräänsuse kaitsmise küsimustes,» ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin esmaspäeval TASSi vahendusel.

Sanktsioonid Venemaale

  • Vastuseks Krimmi annekteerimisele 2014. aastal kehtestasid lääneriigid eesotsas USA ja Euroopa Liiduga sanktsioonid Venemaa üksikisikutele ja ettevõtetele.
  • Ida-Ukrainas sõja eskaleerudes täiendati sanktsioone veel, millele Venemaa vastas toiduainete täieliku impordikeeluga Euroopa Liidust, USAst, Norrast, Kanadast ja Austraaliast.
  • Seoses olukorra pingestumisega Ida-Ukrainas, opositsiooniliider Aleksei Navalnõi vangistamisega ning Tšehhi laskemoonalao plahvatuse uurimistulemuste avalikustamisega kaasnenud diplomaatilise kriisiga on kasvanud huvi uute sanktsioonide vastu, mis on Euroopas esile toonud erimeelsusi.
Märksõnad
Tagasi üles