Ootamatu pööre: Andrus Veerpalu võib juba tänavu treeneritööga jätkata

Andrus Veerpalu on sügisest taas puhas poiss. FOTO: Tairo Lutter

15. aprilli hommikul pasundasid kõik Eesti meediaväljaanded kui ühest suust: kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu mõisteti Seefeldi dopingusaagas osalemises süüdi. 

Loe artiklist, kuidas läks nii, et meedia ja üldsus tõlgendasid valesti Rahvusvahelise Spordiarbitraaži (CAS) otsust Veerpalu dopingukaristuse kohta.

Nimelt oli Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) oma kodulehel avalikustanud Rahvusvahelise Spordiarbitraaži (CAS) dopingudivisjoni otsuse kokkuvõtte, mis sätestas, et Veerpalu on süüdi dopinguskeemis, mida avalikkus tunneb «aadrilaskmise» nime all. 

Otsusest ilmnes, et Veerpalu eksis 2016. aastal välja antud dopingureeglite punkti 2.9 vastu, mis tähendab dopingusüsteemis osalemist, abistamist ja asjade varjamist ning talle määrati kaheaastane võistluskeeld. Kuna Veerpalu leer otsust edasi ei kaevanud, jõustus see kohe ehk 17. märtsil. 

Nii kirjutasid kõik Eesti väljaanded, kes tuginesid allikana FISi kodulehele, et karistuse lõppdaatumiks on 2023. aasta 17. märts. Samasugune kuupäev vaatas sealjuures vastu ka Eesti Antidopingu kodulehelt, kust leiab võistluskeelu all olevate sportlaste nimistu. Küll oli seal juures tärn, et tegemist oli esialgse informatsiooniga, kuivõrd ametlik otsus polnud FIS kaudu nendeni veel jõudnud. Nüüd selgubki, et see tärn osutus vajalikuks!

Nimelt näeb CASi otsus tõesti ette, et võistluskeeld jõustub kohtuotsuse päevast ehk 2021. aasta 17. märtsist. Kuid sinna on juurde lisatud klausel, et karistusest arvestatakse maha esialgne võistluskeeld, mis algas 2019. aasta 28. septembril 

Nõnda võib lihtsustades öelda, et Veerpalu kaheaastane võistluskeeld algaski 2019. aasta 28. septembril ning saab läbi 2021. aasta 28. septembril ehk tänavu sügisel. Seda kinnitas Postimehele ka Eesti Antidoping.

Kusjuures, kui praegu sellele samale FISi uudisele otsa vaadata, on 2021. aasta 28. septmber seal ka must-valgelt kirjas. Ehk Rahvusvaheline Suusaliit on oma uudist vahepeal sujuvalt täiendanud, kuid ühtegi märget sellele juurde lisanud pole.

Miks sai Veerpalu pealtnäha lühema karistuse?

Andrus Veerpalu on Seefeldi dopingusaagas süüdi mõistetud isikutest ainus, kellele määrati nelja-aastase võistluskeelu asemel kaheaastane karistus.

Selle põhjus on võrdlemisi lihtne. Kui vahelejäänud suusatajad (Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu, Aleksei Poltoranin, Max Hauke ja Dominik Baldauf) mõisteti süüdi nii artiklite 2.2 (keelatud aine kasutamine) kui ka 2.9 (dopingule kallutamine, varjamine ja kaasaaitamine) rikkumise eest siis Mati Alaver ja Veerpalu jäid süüdi ainult teises. 

Kuna Alaver oli aga dopinguvõrgustiku üks ninamehi, siis tema puhul sai määravaks artikli 2.9 mitmekordne rikkumine – mistõttu ka nelja-aastane keeld – samal ajal kui Veerpalu mõisteti süüdi kõnealuse punkti ühekordses rikkumises.  

Seefeldi dopinguskandaal puhkes 2019. aastal, mil kehtisid veel 2016. aasta WADA reeglid, mis nägid artikli 2.9 rikkumise eest vähemalt kahe aasta pikkust võistluskeeldu, mida võis sõltuvalt rikkumise raskusastmest pikendada kuni nelja aastani. Tänavusest aastast kehtima hakanud reeglite põhjal võib säärase rikkumise eest karistada aga kuni eluaegse võistluskeeluga. 

Kohtutoimikutest küll selgub lisaks, et Veerpalu tegutses ka dopingukullerina, kuid kuna enda sõnul polnud ta vahendatava paki sisust teadlik ning keegi teda sisse ei rääkinud – ainsana mainis kahekordse olümpiavõitja nime Karel Tammjärv – siis selles küsimuses teda vastutusele võtta polnud võmalik.

Väljavõte EAD 2015. aasta reegliraamatust

2.9. Osavõtt

Abi osutamine, kihutamine, kaasaaitamine, kallutamine, ühine tegutsemine, varjamine või muu teise isiku poolne tahtlik osavõtt, millega kaasneb dopinguvastase reegli rikkumine, dopinguvastase reegli rikkumise katse või artikli 10.12.1 (osalemise keeld võistluskeelu ajal – toim) rikkumine.

22.01.2022 24.01.2022
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto