Juhtkiri ⟩ Paljulubav algus

  • Biden näitas 100 päeva kõnes kindlameelsust
  • USA vägede kohalolule Euroopas saab loota
  • Eestile on tähtis USA meelekindlus Venemaa ees
Bideni kõne FOTO: Melina Mara - Pool Via Cnp/ZUMAPRESS.com

Ühendriikide presidendi Joe Bideni saja päeva kõne Kongressis annab lootust, et Ameerika Ühendriigid seovad end taas tugevalt maailmaga ja tulevad ühtlasi välja riiki räsinud koroonakriisist. See kõik on ka Eesti huvides.

Bideni väitel on USAs lubatud 100 miljoni vaktsiinisüsti asemel 100 päevaga tehtud tervelt 220 miljonit süsti. Võimuesindaja täpsetes arvudes tasub alati kahelda, kuid on selge, et USA on suutnud vaktsineerimise tempot kiirendada. Erinevalt oma eelkäijast Donald Trumpist on Biden aru saanud koroona ohtlikkusest ja vajadusest sellega võidelda.

Oma tööhõiveprogrammiga jätkab Biden valimisprogrammi täitmist. Teatavasti lubas ta Ameerika keskklassi loomist ja riigi majanduskriisist väljatoomist. Bideni tööhõiveprogramm on seotud ka rohepöördega, sest osa loodavaid töökohti hõlmab uue kliimapoliitika valdkonda.

Siiski on mõttekoht selles, kas ei kasvata Bideni uus poliitika ja programmid riigi osalust liiga palju. Kavandatud kulutusi hinnates on tema tööhõiveprogramm kõige ambitsioonikam alates Teisest maailmasõjast. Meenutatagu, et Teisele maailmasõjale eelnes demokraadist presidendi Franklin Delano Roosevelti «Uus kurss», millega riik lõi samuti arvukaid töökohti. Ent lõppude lõpuks tuli USA majandus kriisist välja vaid selle tõttu, et puhkes sõda, mis andis võimaluse toota enneolematutes kogustes ning toodangut eksportida. Kas praegune rohepööre on sõja aseaine, seda on väga keeruline öelda. Jääb ka näha, kuidas õnnestub Bidenil siluda rassivastuolusid.

Eesti diplomaatia peab manööverdama, et USA tähelepanu Euroopalt liialt Aasia peale ei liiguks, ent ilmselt peab Aasia tähtsuse kasvuga USA välispoliitikas paratamatult arvestama.

14

Arvestades, et Biden on nimetanud oma Vene kolleegi Vladimir Putinit tapjaks, oli USA presidendi kõne välispoliitiline osa isegi leebe. Biden ei moodustanud George W. Bushi kombel kuskil «kurjuse telge» ega nimetanud Ronald Reagani moodi ühtki riiki «kurjuse impeeriumiks». Vaatamata sellele õhkus kõnest välispoliitilist kindlust, mis on eriti oluline USA liitlastele. Biden rõhutas, et USA ei tule üksnes maailma tagasi, vaid tahab sinna ka jääda. USA Euroopa liitlaste esialgsest umbusust tuleb Trumpi sammude tõttu aru saada, kuid loodetavasti see umbusk aja jooksul väheneb.

Bideni valimiseelsed sõnad pole jäänud üksnes paberile. USA president on teatanud vägede väljaviimisest Afganistanist ja viinud Ameerika tagasi Pariisi kliimaleppesse. Seega tasub tema sõnu tõsiselt võtta.

Esimene Eestile oluline sõnum on, et erinevalt varasemast administratsioonist jääb USA truuks vägede kohalolekule Euroopas. Samas jääb USA põhimureks Hiina võimsuse kasv Aasias ja mujalgi maailmas. Eesti diplomaatia peab manööverdama, et USA tähelepanu Euroopalt liialt Aasia peale ei liiguks, ent ilmselt peab Aasia tähtsuse kasvuga USA välispoliitikas paratamatult arvestama.

Teine oluline sõnum Eestile on USA meelekindlus Venemaa ees. Moskva on Bidenit proovile pannud vägede koondamisega Ukraina piirile ja seni pole USA president kõikuma löönud. Pandagu tähele, et Bideni retoorika on väga sarnane Putini omaga – mõlemad soovivad vaid häid suhteid teiste riikidega. Mis aga Eestile kõige tähtsam, see on USA enda käekäik ja riigi võimalikult kiire kriisist väljumine. Bideni kõne on paljulubav, ent tal on veel palju teha.

29.04.2021 03.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto