P, 3.07.2022

KUULSUSTE HALL ⟩ Jaak Salumets – kuldse Kalevi kindla käega juht

Kalle Voolaid
, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi teadur
Jaak Salumets – kuldse Kalevi kindla käega juht
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jaak Salumets.
Jaak Salumets. Foto: Madis Veltman / Postimees

Tänavu 6. mail möödub 30 aastast päevast, mil Jaak Salumetsa juhitud Tallinna Kalevi korvpallimeeskond tuli toime ühe Eesti korvpalli läbi aegade suurema saavutusega ning kerkis NSV Liidu meistriks. Kuna tegu oli ühtlasi Eesti esindusklubi viimase hooajaga NSV Liidu liigas, võisid Salumets ja tema hoolealused seejärel võitjatena astuda väärikalt uude ellu.

Kalevlaste ajaloolise võidu peaarhitekti Salumetsa aastatepikkune teekond tähtede poole kulges käsikäes sisemise kasvamisega – esmalt tippmängijaks, siis tipptreeneriks.

Esimest mekki suurest korvpallist sai Paidest pärit noormees kogeda 1968. aasta juunioride EM-võistlustel, mis leidsid aset Vigos (Hispaania). Sel turniiril tõusis ta NSV Liidu koondise liidriks ja oma meeskonna edukaimaks korvikütiks, tehes parima mängu finaalis (kuulsa Dušan Ivkoviči vanema venna!) Slobodan Ivkoviči dirigeeritud suursoosiku Jugoslaavia vastu. Laskmata end heidutada asjaolust, et mitmed lõunaslaavlaste ridadesse kuulunud mängijad lõid juba kaasa kodumaa täiskasvanute koondises, kostitas ta vastaste korvi koguni 33 punktiga ning vedas kaaslased kindla kuldmedalini.

Jaak Salumets (30. jaanuar 1949)

  • Mängijana EM-pronks korvpallis (1973)
  • Mängijana NSV Liidu rahvaste spartakiaadi pronks (1971)
  • Eesti meister korvpallis ja karates
  • Treenerina Eesti, Leedu ja NSV Liidu meister
  • Kolmekordne Eesti aasta treener (1987, 1991, 1993)

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras kuues.

Seda Vigo EM-turniiri finaali on Salumets ise tagantjärele nimetanud üheks vähestest hetkedest sportlasteel, mil ta justkui mänguga üheks sulas ning lihtsalt mängis, mõtlemata, kas ta viskel eksib või mitte, teeb praaki või mitte.

Küllap aitas säärane omalaadne vaimne kirgastumine tõsta tema mängukvaliteeti, igatahes pälvis ta tänu võimsatele sooritustele Vigo turniiri eest rohkesti tunnustust, pääsedes ühtlasi turniiri sümboolsesse viisikusse. Kiitust kogunes ka üleliiduliselt ajakirjanduses, kus tõdeti muuhulgas, et «Tartu Kalevi meeskonna peatreener Ilmar Kullam võib oma taltsutamatult võidujanuse õpilase Jaak Salumetsa üle uhkust tunda».

Lõbus suvine vahepala – Kalevi korvpallimeeskond on kehastunud jalgpalluriteks (u 1977).
Lõbus suvine vahepala – Kalevi korvpallimeeskond on kehastunud jalgpalluriteks (u 1977). Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Meistriks kujunemine

Kullami juhitud Kalevi meeskonnas täitiski Salumets edaspidi kandvat rolli, kuid mahtus lisaks korduvalt NSV Liidu täiskasvanute koondisesse ning kuulus 1973. aasta EM-võistlustel pronksmedalid võitnud meeskonda.

Treener Jaak Salumets 1980. aastatel.
Treener Jaak Salumets 1980. aastatel. Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Nii settisid kogemused, millest sai tulevase treenerikarjääri vundament. Siiski kogus õpihimuline Salumets enne sellele teele asumist uut energiat kõrvalepõikest hoopis teistsuguse spordi juurde, tegeledes 1970. aastate lõpul mõnda aega innukalt karatega. Seda idamaist spordiala harrastas korvpallist korraks eemaldunud sitke mees soovist tugevdada oma vaimu – sest keha ja vaim peavad olema tasakaalus, selles oli ta kindel!

Treeneritööga alustas 1980. aasta Eesti karatemeister esialgu tütarlapsi juhendades, ent 1985. aastal sai temast Tallinna Kalevi meeskonna peatreener, kelle esimeseks suureks väljakutseks kujunes esiliigasse vajunud meeskonna tagasitõstmine üleliidulisse kõrgliigasse.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

NSV Liidu meistrid

Võites 1987. aastal NSV Liidu esiliiga ning olles aastate jooksul meeskonnaga kokku kasvanud, selle koosseisu ja taustajõude täiendanud, saavutas sihikindlalt tegutsenud Salumets koos hoolealustega jackpot'i 1991. aasta kevadel, tulles üldse eelviimast korda peetud üleliidulises meistrisarjas kuldmedalile.

Seekord õnnestus lõpuks tõesti kõik – Kalev võitis põhiturniiri ning alistas play-off'is üksteise järel Kiievi ASK ja tulises naabritevahelises heitluses Riia VEFi. Finaalivastaseks sammus teiselt tabelipoolelt tugev Leningradi Spartak, kuid ka Neevalinna meeskond ei suutnud Eesti klubi peatada. 6. mail 1991 saadi koduseinte toel Spartaki üle otsustav mänguvõit ning katust kergitav võidumöll vanas heas Kalevi spordihallis võis alata. Pinged olid maas ja kauaoodatud kuld käes!

NSV Liidu meistriks tulnud Kalevi korvpallimeeskonna ühisfoto.
NSV Liidu meistriks tulnud Kalevi korvpallimeeskonna ühisfoto. Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

1991. aasta NSV Liidu meeste korvpallimeistrivõistluste esikolmik

  1. Tallinna Kalev
  2. Leningradi Spartak
  3. Riia VEF

Tallinna Kalevisse kuulusid: Tiit Sokk, Aivar Kuusmaa, Rauno Pehka, Margus Metstak, Sergei Babenko, Gert Kullamäe, Indrek Rumma, George Jackson, Aleksandr Karavajev, Ivo Saksakulm, Andrus Nagel, Marek Noormets ja Aivar Toomiste; meeskonna treenerid olid Jaak Salumets ja Riho Soonik

Võidukalt Kalevi eesotsast lahkununa teenis Salumets edaspidi leiba kodunt kaugemal, juhendades Lahti NMKY meeskonda Soomes ja Kaunase Žalgirist Leedus, 1993. aastate alul pääses ta aga Eesti koondise lootsina 1993. aasta EM-finaalturniirile, tulles seal kõrgele 6. kohale.

Korvpalliga on ta seotuks jäänud ka treeneritööga lõpetades, olles muuhulgas olnud ametis Eesti Korvpalliliidu presidendina. Sest korvpall – see on tema mäng.

Lisalugemist

  • Andrus Nilk «Salumets. Muutumised» (Hea Lugu 2015)
  • Vello Lään, Märt Ibrus (koostajad) «Eesti korvpall. Portreed» (Eesti Korvpalliliit 2006)
Märksõnad
Tagasi üles