Priit Ratassepp: meie metsad tuleb vabastada turumajandusest

Priit Ratassepp. FOTO: Erakogu

Et inimeste metsa- ja enesehävituslikule tegevusele piir panna, tuleb täielikult muuta suhtumist, kirjutab metsaomanik Priit Ratassepp.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eestlaste ja metsa suhted ei ole olnud aastatuhandete vältel sugugi valdurmikitalikult kaunis roheline unelm, vaid esmajoones ikka metsa omakasupüüdlik kasutamine nii, nagu parasjagu vajadust, võimalust ja jaksu on olnud (alepõllundusest harvesterideni). Meie geenidesse talletunud, aastatuhandeid kestnud kahepalgelise suhtumise metsa – samal ajal ülistame ja hävitame – täielik muutmine saab olla aluseks praeguse ja kõigi tulevaste metsanduse arengukavade koostamisele.

Mida siis teha, et metsa- ja enesehävituslikule tegevusele piir panna? Järgnevad mõtted võivad tunduda idealistlikud, kuid nendes on peidus ainus võimalus senises olukorras ja suhtumises midagi põhjalikult muuta. Ilma suhtumise täieliku muutuseta ei ole Eesti metsadel pääsemiseks mingit lootust.

Alustuseks tuleb jõuda ühiskondlikule leppele: metsandus ei peaks alluma esmajoones turumajanduse põhimõtetele – mets ei ole ju loodud selleks, et inimene saaks seda põletada, raiuda, saagida, ehitusmaterjalina kasutada, osta ja müüa, üksnes kasu saamiseks pruukida. Metsal on oma väärtus ja väärikus, mis ei sõltu kõige vähemalgi määral inimese tahtest ega huvidest. Vastupidi, tänu metsale on inimene kui liik üldse siiani elus püsinud (kohati mitte sugugi kehvasti). Mets ei ole asi, millel on majanduslik, rahaline väärtus – mets on elusolend, kellesse tuleb vastavalt ka suhtuda.

04.05.2021 06.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto