Graafikud ⟩ Koolide kärpeplaan ei arvesta perede muutunud haridus- ja elukohaeelistusi

Põlva Jakobi kooli 1. klassi õpilased, taamal klassiõpetaja Anar Ruubel ja koolijuht Tarvo Siilaberg.   FOTO: Ülle Harju

Aastaid jutuks olnud plaan väikeste põhikoolide kuueklassiliseks sundimisest ja maagümnaasiumide sulgemisest hakkab jumet võtma – haridus- ja teadusministeeriumil (HTM) on plaanis koolivõrku kärpida 5,7 miljoni eest nii tuleval kui ületuleval aastal. Kärpeplaan ei arvesta aga lastega perede muutunud haridus- ja elukohaeelistusi.

Loe lähemalt, kuidas väikekoolide lapsevanemad võitlevad kooli säilitamise eest ning on selle nimel läinud õigust otsima ka kohtust.

Vaata ülevaatlikust artiklist graafikuid koolide arvu languse kohta viimastel aastatel ja kus on õpilaste arv kahanenud ning kus kasvanud. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ministeeriumist on kuulda sahinaid plaanist teha õpilaste pearaha jagamise skeem kooliastmepõhiseks, et kohalikud omavalitsused ei saaks maagümnaasiume toetada põhikooliosale eraldatud rahast. Lisaks on juttu olnud õpilaste arvu kolmekohalisest miinimumist põhikoolis.

HTM eitab sunnimeetmete lisamist järgmise aasta haridustoetuse (nn pearaha) eraldamise korda, kuid kinnitab intensiivset koolivõrgu optimeerimise arutelu kohalike omavalitsustega.

Loe artiklist lähemalt, milliste argumentidega põhjendab haridusministeerium väikekoolide sulgemisi, mis ajast pärit analüüsi kasutab ning milliseid lubadusi jagab haridusminister Kersna. 

Samuti kirjutame juhtumist, kus väikekooli lapsevanemad läksid põhikooli säilitamiseks kohtusse ja saavutasid kohtust esialgse õiguskaitse.

06.05.2021 08.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto