«Arvan, et mai alguses, kui ma ametlikult pensionile lähen, on õige aeg anda üks ja ainus intervjuu,» märkis ettevõtja Toomas Annus (60) juba mõni aeg tagasi. Lubatud, tehtud!

Loe pikemalt sellest ühest ja ainsast intervjuust, mis on olulised probleemid meie avalikus sektoris, miks arvab Annus, et Eesti tervishoiusüsteem on ebaefektiivne ja fookusest väljas. Lisaks palju eluterveid aga ka kriitilisi hoiakuid ja tähelepanekuid.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

See polnud sugugi tavapärane intervjuu, mille me ühe Eesti tuntuma ettevõtte Merko suuromanikuga lõpuks tehtud saime. Alates veebruari esimestest päevadest oleme aeg-ajalt helistanud, mõtteid vahetanud. Oleme Annusega, kes üldiselt intervjuusid ei anna ning kokkupuudetest meediaga üldse pigem hoidub, kohtumisi kokku leppinud ja neid edasi lükanud. Olen talle saatnud küsimusi ja pakkunud teemaarendusi, mis võiksid laiemat huvi pakkuda. Ja Annus on vastanud pikemalt ja lühemalt. Jõuline selgitus vaheldus skeptilisema hinnanguga. Vahel kostis mehe vastustest lopsakat sarkasmi, teinekord valusat kriitikat. Irooniat ja eneseirooniat. Oli piisavas koguses iseloomulikku huumorit ja seal kõrval muremõtteid.

Tavaliselt kostis pensionile kippuva ettevõtja vastustest halastamatut enesekindlust: «Ma ei taha ajada mingit poliitkorrektset pudru-mudru. Ma ei häbene midagi…»

Ja jätkas siis mõneti ootamatult: «…aga tuleviku osas olen pigem pessimistlik. Mitte üksnes Eesti, vaid kogu Euroopa tuleviku osas. Eks see kõik meenutab natuke Rooma riigi hukku.»

Ta ütles seda siis, kui ühel päeval lõpuks kokku saime ja pikemalt näost näkku vestelda õnnestus.

Olete me vestlustes ühel või teisel moel öelnud, et lähetegi pensionile. Mida see teie puhul tähendab?

See annab selge staatuse. Naljakas, aga mõnus on vastata küsimusele, kes sa oled, millega tegeled – pensionär. Vanus 60+ ja 46 aastat tööstaaži. Sellest aastast on selline paindlikkus Eesti pensionisüsteemis loodud.

Ja ikkagi, mida pensionäriks olemine teile tähendab?

Investor ma ei ole, ei osta-müü-vaheta iga päev midagi. Nõukogude ajal olid sellised halvustavad nimetused nagu spekulant, s.o tänases mõistes investor. Pensionär oli siis ja on praegu pensionär. Selge ja sümpaatne positsioon. Samas ei pea ma ka ennast tundma süüdlasena, kui SKT ei kasva või haigekassal on raha otsas. Tegin, mis suutsin või oskasin, ja nüüd sätin ennast rohkem «saali», mitte «lavale». Nagu mul üks hea sõber ütleb, keskendume vanaisa rollile ja vaatele.

Loe pikemast ja haruldasest intervjuust lähemalt, milliseid avalikkusele suunatud Toomas Annus teostab, mis õnnestub realiseerida ja mis mitte. Toome lugejani, miks läheb Annusele korda eestlaste tervis aga ka Eesti tervishoiusüsteemi hambutu tegutsemine ning vilets eesmärkide täitmine.

Intervjuus ei saa me üle ega ümber spordi tegemisest ja spordi toetamise teemadest - saame teada, keda eelkõige Annuse arvates dopingupatused petsid! Annus ütleb avameelselt, mida tema tegi pensionirahaga ning milline on tema suhtumine tänasesse süsteemi. Lisaks palju eluterveid aga ka kriitilisi hoiakuid ja tähelepanekuid.

Võta aega lugemiseks ja kaasamõtlemiseks.