P, 26.06.2022

Juhtkiri ⟩ Rohkem värsket õhku!

Postimees
Rohkem värsket õhku!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Koolid peaks olema kaugõppel nii vähe kui võimalik
  • Hea ventilatsioon aitab vältida viiruse levikut
  • Koolide ventilatsiooni peab parandama

Varsti juba poolteist aastat kokkupuudet koroonaga on õpetanud, et viiruse mahasurumiseks imerohtu ei ole. See tähendab, et valmis tuleb olla pikaajaliseks heitluseks viirusega, ja selleks tuleb teha kohased muudatused elukorralduses.

Seni teadaolevalt on isolatsioon olnud üks kõige kindlamaid meetodeid nakkuse leviku piiramiseks. Vaktsiinide kasutuselevõtt on samuti andnud väga häid tulemusi, eeskätt on vähenenud just raskemate haigusjuhtude osakaal. Samas ei välista vaktsineerimine nakatumist ega ole kõik vaktsiinid võrdselt mõjusad kõigi tüvede vastu.

Eesti on praegu epideemia langusfaasis, kuid Lätis ja Leedus on hakanud nakatumine jälle tõusma. Ka ei ole olnud Eesti nakatumise langus nii selgepiiriline kui esimese laine puhul. Seetõttu ei ole praegu veel selge, milliseks kujuneb suvi ja milline on epidemioloogiline olukord sügisel. Igal juhul tuleb valmis olla uuteks laineteks.

Pandeemia senise kulu teaduslik analüüs on näidanud, et nakatumise levikul mängivad olulist rolli koolid ja huviringid – õpilased võivad kanda ja edasi anda nakkust, ise tõsisemalt haigestumata. Seetõttu on nakatumise tõusu püütud pidurdada koolide sulgemisega.

Tänases lehes on ülevaade HTMi plaanidest haridussüsteemi kohandamiseks koroonaviiruse tingimustes. Ühe prioriteedina arendatakse digiõppe keskkondi, mis võimaldavad õppetööga jätkata ka koduõppe ajal. Kuigi vajalik, peaks koduõpe olema siiski vaid äärmuslik võimalus, mida tuleks kasutada nii vähe kui võimalik. Esiteks suurendab see hariduslikku ebavõrdsust, sest kõigile õpilastele ei sobi koduõpe ühtviisi, samuti pole kõigil koduõpet toetavat keskkonda. Muserdavalt mõjub ka eraldatus eakaaslastest.

Koolide ventilatsiooni kohandamine viiruse leviku piiramiseks peaks olema prioriteet number üks. See tuleks läbi viia riiklikult rahastatult ja riiklikult koordineeritult.

Seetõttu tuleb kasutada kõiki võtteid, et koolid saaksid töötada tavapärasel kontaktõppe meetodil nii püsivalt kui võimalik. HTM on selles osas ka üht-teist planeerimas – raha on eraldatud kiirtestide ostmiseks ja katseliselt on rakendatud personaalseid õhupuhasteid.

Et koroonaviirus levib kergete aerosoolide kaudu väljahingatavas õhus, on üheks olulisemaks nakkuse levikut piiravaks teguriks hea õhuvahetus. Kui koolid veel töötasid, muutus klassiruumide tuulutamine igapäevaseks harjumuseks, kuid meie kliimas ei saa see olla lahendus. Vaja on senisest tõhusamat ventilatsiooni.

HTMi hinnangul oleks koolide ventilatsioonisüsteemide ajakohastamiseks koroonaaja nõuetele vastavaks vaja hinnanguliselt 350 miljonit eurot. Kuna suur osa koole kuulub kohalikule omavalitsusele, ei saa lootma jääda koolipidajate ressurssidele. Ventilatsioonisüsteemi kaasajastamise puhul on tegemist riiklikult tähtsa rahvatervishoiu eesmärgiga, mistõttu see tuleb läbi viia riiklikult rahastatult ja riiklikult koordineeritult.

Ja küsimus ei puuduta mitte üksnes koole. Tõhusamat, koroonaajale vastavaid ventilatsioonisüsteeme vajavad ka kinod, teatrid ja teised ühiskasutatavad hooned.

Kuigi ventilatsioonisüsteemide kaasajastamine ei ole odav ega kerge ülesanne, on see siiski odavam kui hoida kogu elu pikka aega lukus. Koroonaga tuleb õppida elama, mitte tema eest lõpmatult pageda.

Märksõnad
Tagasi üles