Raivo Vetik: Eesti ühiskonna lõimumise suur pilt

VÄHEMUSRAHVASTE PÄEVA TÄHISTAMINE PÄRNUS, LASTEKONTSERT RÜÜTLI PLATSIL FOTO: URMAS TAUL/

Eesti rahvussuhete arengus võib eristada kolme ajajärku. Esiteks kujunesid nõukogude aja lõpuks Eestis välja keeletunnuse alusel eristunud paralleelühiskonnad, mida iseloomustas geograafiline, töökoha, haridussüsteemide, sotsiaalsete võrgustike jmt segregeeritus. Rahvaste sõpruse loosungi all üritas võim kujundada ühelaadilist nõukogude inimest, kuid see ei õnnestunud.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Monitooringud näitavad, et lõimumises on suured piirkondlikud ja vanuselised erinevused, kuid tervikuna toimub areng õiges suunas. Eriti väljendub see venekeelsete noorte puhul, kellest enamik oskab eesti keelt ja suhtleb eesti eakaaslastega tunduvalt tihedamini kui venekeelsete elanike vanem põlvkond. Samas on 1990. aastate alguses kujunenud rahvuslik ebavõrdsus tööturul jäänud suures plaanis püsima.

10.05.2021 12.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto