Kadri Leetmaa: autovabadus algab eeslinnast

Kadri Leetmaa FOTO: Erakogu

See, et kinnisvaraarendajate äriplaan on suhteliselt lühikese ajaperspektiiviga, ongi loomulik. Kui aga omavalitsused jätavad pikka aega inimeste elu mõjutavad ruumikvaliteedid arendajatega maajagamisel oma planeeringutes ja ehitustingimustes arvestamata, siis tegelikult veavad nad eeslinna kolinud peresid alt.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Autovabaduse puiesteele ei saa ju minna, sest seal pole kuhugi parkida – see oli minu kõrvu jõudnud kõige jaburam kommentaar mullusuvise Tartu autovabaduse puiestee ettevõtmise ajal. Ometi võttis just see valusalt kokku kiire autostumise mure Tartus ja Tartu ümbruses.

Hiljuti kehtestatud Tartu energia- ja kliimakava möönab, et tartlaste igapäevakäikudes on autoga ning jalgsi ja rattaga liiklemine oma positsioonid liikumisviiside jaotuses vahetanud. 2003. aastal tegid linlased autoga 30 protsenti oma käikudest, 2018. aastal juba 46 protsenti, jalgsi või rattaga vastavalt 45 ja 30 protsenti. Ajavahemikul 2011–2018 kasvas autode arv Tartus enam kui neljandiku ja autoga läbitud kilomeetrite arv enam kui kolmandiku võrra.

11.05.2021 13.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto