Neeme Raud paljastab oma kauase saladuse

Ajakirjanik Neeme Raud ei tarbi enam tilkagi alkoholi. «Ühest klaasist saab tavaliselt kaks ja kolm ning varsti vaatad, et ei ole juba kuu aega olnud ühtegi õhtut ilma joomata,» ütleb ta. Pildil hoiab ta veeklaasi. Foto Madis Veltman FOTO: Madis Veltman FOTO: Madis Veltman

Alati tragi ja viksis, pilk selge ja sõna klaar – miski ei reetnud teleekraanil, et kõik pole sugugi nii, nagu paistab. Tegelikult elas Eesti tuntumaid ajakirjanikke pikka aega topeltelu. Nüüd räägib ta avameelselt, kuidas ta kraavist välja rabeles.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kõik algas sellest, et kaotasin New Yorgis võime magada. Tahtsin olla korrespondent, kes on pidevalt, kakskümmend neli tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas Eestile saadaval. Mu kodus mängis kogu aeg teleris CNN, ka öösel, et ühtki tähtsat uudist maha ei magaks. Kuni avastasin, et unerežiim oli täiesti kadunud. Kaasa aitas ka suur ajavahe Eestiga.

Ühtlasi käisin alatasa vastuvõttudel, avamistel, diplomaatilistel üritustel, kus vein on korrespondendile ojadena kättesaadav. Samuti lendasin palju mööda Ameerikat ringi, mistõttu sain upgrade’e. Esimeses klassis ja äriklassi ootesaalides on aga alkohol tasuta. Seega mängis minu joomises suurt rolli n-ö glamuurne korrespondendielu.

Mäletan, kuidas korraga avastasin, et oi, mul on juba aasta otsa peaaegu igasse õhtusse kuulunud pudel veini või rohkemgi.

14.05.2021 17.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto