Padrunid jäävad rauda muusika ja jumala arvelt

Mida vastaks kaitseminister Kalle Laanet aga inimestele, kes on orkestri ja kaplaniteenistuse koondamisest nördinud ja pahased? «Kas teil on mõni parem ettepanek? Kui välja jätta, et me sõjalist kaitsevõimet ei puuduta,» sõnas kaitseminister eile antud pressikonverentsil. FOTO: Eero Vabamägi

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi sõnul otsustati tegevuskulude kärpe ohvriks tuua orkestri ja kaplanid, kuna kaitseväe prioriteet on otseselt riigikaitseks vajaminevate sõjaliste võimete hoidmine ja arendamine. Edaspidi on kaitseväel plaan kärbitud tegevusi teenusena sisse osta.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Herem kinnitas, et täpseid juhiseid, mida tuleb kärpida, kaitsevägi ei saanud ja kärpeotsus on täielikult tema enda oma. Kaitseväe juhataja rõhutas, et emotsionaalset vastukaja ja pahameelt tekitanud orkestri ja kaplaniteenistuse koondamine ei ole kaitseväe püüd rohkem raha välja pressida.

Kärpeotsuste peale kaitsevägi pikalt mõtlema ei pidanud, kuna plaanid tehti viiruskriisi tõttu juba eelmise aasta juunis. Kokku on plaanis vähendada personali 200 inimese võrra, nende hulgas 40 orkestranti ja kümme kaplanit.

Herem sõnas, et kuigi orkestri ja kaplanite koondamine polnud kerge otsus, ei saa minna laskemoona ja väeosade kallale.

Laskemoonata kaitseväge ei eksisteeri

«Kaitseväel on veel üks traditsioon, mida ma mitte mingil juhul muuta ei taha. Nimelt peame me suutma püssi lasta. Kui me püssilaskmise ära jätame ja jätame alles kõik pehmema väärtusega tegevused, siis ei ole see enam kaitsevägi,» rääkis Herem.

Kindralleitnant Heremi sõnul ei tähenda orkestri koondamine, et paraadidel hakkaks hümn kõlama maki pealt, vaid edaspidi kavatsetakse muusikute ja kaplanite teenuseid sisse osta.

17.05.2021 19.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto