Kriisiraha mustaks lambaks osutus MES

WOW! keskuse ehituseks anti MESist laenu 3,4 miljonit eurot. FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Eile avalikustatud riigikontrolli ülevaatest selgus, et kriisiraha – olgu selleks toetus, laen või laenukäendus –, läks üldjuhul õigesse kohta: neile, keda kriis enim puudutas ja kellel ka majandusnäitajad olid kehvemad kui neil, kes toetust ega laenu ei saanud. Ainsa erandina paistis silma Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mullu kevadel otsustas valitsus jagada töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), KredExi ning MESi kaudu 745 miljonit eurot kriisiabi koroonakriisis enim kannatanud ettevõtetele.

MESi meetmed jõudsid tihti ettevõteteni, mis polnud tulude vähenemise tõttu rohkem kannatanud kui ülejäänud, kes abi ei saanud või ei küsinud, selgus riigikontrolli ülevaatest.

MESi kaudu laenukäendusi ja laene saanud ettevõtetest moodustasid suurima arvu põllumajandus-, metsamajandus- ja kalapüügiettevõtted. Ülevaatest selgus, et seda tegevusala puudutas kriis 2020. aastal vähem ning abi saanud ettevõtetel kahanes müügikäive keskmiselt isegi vähem kui sama tegevusala ettevõtetel, kes meetmetest abi ei saanud.

Ka selgus, et tervikuna oli MESi meetmetest abi mittesaanute käibelangus suurem kui toetust saanute oma. Toetust saanute puhul oli käibe keskmine langus -7,2 ja mittesaanute puhul -8,6. Võrdluseks: samuti laene ja laenukäendusi jagava KredExi toetuse saanute puhul oli saajate käibelanguseks -25,1 ning toetuse mittesaajate puhul -8,6 protsenti.

19.05.2021 21.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto