Marko Kaasik: tühistamiskultuur on sama vana kui inimkond

Marko Kaasik. FOTO: Sille Annuk

Rassismimaiguliste sümbolite kõrvaldamise ja esemete, sealhulgas teoste ümbernimetamise üle diskuteerides on kasulik vaadata ajalukku ja saada aru, et nn tühistamiskultuur ei ole midagi esma- ega erakordset, kirjutab Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Euroopa ajaloo suurim kultuuritühistamine toimus koos ristiusu võidukäiguga Rooma impeeriumi aladel. Varakeskaja inimesed hävitasid süstemaatiliselt suurema osa Kreeka-Rooma «paganlikest» taiestest, mis olid tolle tsivilisatsiooni kollapsist järele jäänud. Ühe olulise erandina säilis oma esialgses asukohas Rooma linnas targa, kuid paganliku keisri Marcus Aureliuse ratsamonument, ja põhjus on huvitav: mingist ajast alates hakati arvama, et see kujutab esimest kristlasest keisrit Constantinust. Kas keegi nimetas mälestusmärgi ümber, et peent kunstiteost säästa?

Paganlikele põlluharijatele (paganus tähendabki ladina keeles talumeest) tähtsatele kalendritähtpäevadele anti kristlikud tähendused. Talvisest pööripäevast sai Jeesus Kristuse ja suvisest tähtsuselt teise maa peal elanud isiku, Ristija Johannese sünnipäev. Lõuna-Euroopa kevadiste põllutööde algusega sobitati Jeesuse ristilöömine ja ülestõusmine. Pangem tähele, et mingi jumaluse taaselustumise motiiv on loodusrahvastel levinud seoses kevadise looduse tärkamisega. Eestis vähetuntud, kuid katoliiklaste pühitsetav peainglite päev, sageli nimetatud ka neist populaarseima järgi Miikaeli päevaks (29. september), seostub aga sügise saabumisega.

20.05.2021 22.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto