E, 5.12.2022

Transatlantiline ühtsus Hiina vastu?

Postimees
Transatlantiline ühtsus Hiina vastu?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts
Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • USA mõtleb järjest rohkem Hiinale
  • Eesti ei tohi lasta end unustada
  • Transatlantiline ühtsus on Eestile oluline

USA tugevdab transatlantilisi sidemeid, kuid Hiina, mitte Venemaa vastu

USA välisministri Anthony Blinkeni otsus vähendada sanktsioone Nord Stream 2ga seotud ettevõtete vastu võib küll suurendada transatlantilist ühtsust, Eestile on aga oluline küsimus, mille arvelt see ühtsus tekib. Blinkeni ja USA sõnumid Nord Streami asjus on olnud vastuolulised. Kolmapäeval teatas USA välisministeerium sanktsioonide lõpetamisest Nord Stream 2 AG ja selle tegevjuhi Matthias Warnigi vastu.

Teisest küljest seisab kolmapäevase otsuse tekstis, et USA on jätkuvalt Nord Stream 2 projekti vastu.

Nähtavasti soovib Joe Bideni administratsioon parandada suhteid Saksamaaga, mis läksid täiesti vussi eelmise administratsiooni ajal. Trans­atlantiline ühtsus annab ­USA-le kindlama tagala suhetes Hiinaga, keda ameeriklased peavad kõige suuremaks väljakutseks oma juhtrollile maailmas. USA võib taotleda USA-Vene tippkohtumise eel ka suhete leevendust Venemaaga.

Suhted kunagise Nõukogude Liidu ja praeguse Venemaaga on valmistanud igale USA administratsioonile peamurdmist. Praegusel juhul oli Biden võibolla suhete leevendamiseks ka sunnitud, olles varem nimetanud Venemaa presidenti Vladimir Putinit «tapjaks». Ent praeguse administratsiooni välispoliitika kujundajate hulgas on väga palju üle-eelmise presidendi Barack Obama valitsusega seotud olnud inimesi. Teatavasti oli Obama administratsiooni üheks välispoliitiliseks lipukirjaks Venemaaga suhete taaskäivitamise poliitika.

Transatlantiline ühtsus annab USA-le kindlama tagala suhetes Hiinaga, keda ameeriklased peavad kõige suuremaks väljakutseks oma juhtrollile maailmas.

See poliitika kukkus küll läbi, kui vaadata Venemaa samme möödunud kümnendil. Samas võibolla valmistab vahepeal üha tugevamaks muutunud Hiina ameeriklastele säärast peavalu, et üritatakse suhteid siluda teiste riikidega. Juba Obama administratsioon kandis oma tähelepanu Aasiale, mis pani mitmeid Ida-Euroopa mõjukaid tegelasi talle lausa kirju kirjutama, et Obama Euroopat ei unustaks.

Eesti välispoliitika üheks nurgakiviks on olnud transatlantilise ühtsuse hoidmine. Pärast Brexitit ja Trumpi administratsiooni halvenenud suhteid Euroopaga olid transatlantilised suhted madalseisus. On arusaadav, et eurooplaste umbusk USA vastu ei kao üleöö ja nii võibki Blinkeni käigul olla positiivne mõju selle umbusu hajutamisel.

Kuid nii Eesti kui ka paljude teiste riikide ettekujutuses on transatlantiline ühtsus tähendanud vastuseisu Venemaale. Üks NATO loomise eesmärk 1949. aastal oli heidutuse tekitamine vastuseks kommunismiohule.

Praegu aga paistab, et USA käsitab transatlantilist ühtsust pigem vastukaaluna Hiinale. Eestile ja teistelegi Euroopa riikidele on see kahtlemata uus olukord. Pealegi on Euroopa Liit suhtunud Hiinasse leebemalt kui USA ja ses valguses võibki sanktsioonide leevendamist näha USA katsena Euroopat ja ka Venemaad ära osta. Eesti peab jälgima, et meid globaalses mängus ära ei unustataks.

Märksõnad
Tagasi üles