Raudkuppel: Iisraeli pidevat täiendamist vajav vihmavari mürsurahe vastu

Püüdurraketid Iisraeli linna Ashkeloni kohal öötaevas 14. mail 2021. FOTO: AMIR COHEN/REUTERS

Iisraeli riik on territooriumilt üle kahe korra väiksem kui Eesti ja seal elab üle üheksa miljoni inimese. Ajalooliselt on juudid nii rünnakute ohvriks sattunud kui ka ise ründajad olnud. Teise maailmasõja, kuid tegelikult kõigi sõdade kogemus näitab üht: võitjaks jääb see, kelle varustusliinid on parimad ja enamgi – toota tuleb ühtlasi relvi ja moona.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui Teise maailmasõja puhul selgus, et relvasüsteemide hulk ning nende kasutamise lihtsus kaalus üles nii mõnedki Natsi-Saksa relvade udupeenelt kavalad tehnilised detailid, siis nüüdisajal on olulised kõik relvasüsteemide omadused. Need peavad olema nutikad ja samas peab neid saama toota massiliselt. Iisrael on näide riigist, kes on suutnud koondada oma väikesele maa-alale kõrgtehnoloogilise tootmise ning arusaadavalt on vaja seda kaitsta mistahes välise ohu eest.

Iisraeli majandus moodustab maailmamajandusest 0,5 protsenti, samas on nende osakaal kogu maailma kaitsekuludest 1,1 protsenti.

22.05.2021 25.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto