Tervise lühiuudised

Lapsepõlves saadud päikesepõletused on kõige suurem melanoomi tekkerisk. FOTO: Anthony Devlin/PA Wire/Press Association Images

Päikesepõletused lapseeas on suur oht

Vähiregistri statistika järgi esineb Eestis melanoomi esmajuhtusid aastas 220–250. Kõige rohkem diagnoositakse naha pahaloomulist kasvajat melanoomi tööealistel inimestel, 45–65-aastaste hulgas. «Haruharva leiab seda ka lastel ja päris noortel, ent see risk paraku järjest kasvab,» nendib Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog-vanemarst Kadri Putnik. «Öeldakse, et lapsepõlves saadud päikesepõletused on kõige suurem melanoomi tekkerisk,» tõdeb arst. «Kui inimene sünnib, siis ei ole tal praktiliselt ühtegi pigmendimoodustist, kuid neid tekib igati loomuliku protsessi käigus elu jooksul juurde. Kui aga need hakkavad kuju või suurust muutma, veritsevad, sügelevad ja kihelevad, siis tuleks neile rohkem tähelepanu pöörata ja arstile näidata,» ütleb ta. PERH/PM

Enamiku vaktsiinivastaste teooriate taga on 12 inimest

Vaktsiinivastaste tegevust jälgivate organisatsioonide uuringu järgi on enamiku sotsiaalmeedias levivate vaktsiinivastaste vandenõuteooriate taga vaid mõnede inimeste sotsiaalmeediakontod. 12 neist inimestest ja nende juhitavad organisatsioonid vastutavad 65 protsendi Facebookis ja Twitteris algatatud ja jagatud valeinfo ning eksitava vaktsiinivastase propaganda eest. Science Alert/PM

14 päeva peab olema koroonavaktsiini ja kõigi teiste kaitsepookimiste vahel.

Jämesoolevähi teket mõjutavad toiduvalikud

Jämesoolevähi esinemise tõenäosust alla 50-aastastel tõstab suurem punase liha ja alkoholi tarbimine ning madalam haridustase, selgub uuringust. Teadlased leidsid ka, et väiksema koguse kiudainete tarbimine seostus rohkem pärasoolevähi kui käärsoolevähiga. Ameerika Ühendriikides on varase algusega jämesoolevähi (käär- ja pärasoolevähk) esinemissagedus ajavahemikul 1992–2013 peaaegu kahekordistunud (8,6-lt ­13,1-le 100 000 inimese kohta). Cancer Spectrum/Eesti Arst

Nõuandeid õietolmuallergikule

Ligi 150 000 eestimaalasele põhjustab kevadel algav taimede õitsemine allergianähte, nendib Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku lastearst-allergoloog Maire Vasar ja jagab praktilisi nõuandeid nende leevendamiseks.

  • Kuivade ilmade ajal tuleks õues viibida hommikuti ja õhtuti.
  • Ohutum on olla mere ääres, kasulik on palju ujuda.
  • Põletikuliste silmade kaitseks kanda päikeseprille.
  • Autoga sõites ei tohiks avada aknaid.
  • Ei ole soovitatav käia metsas, heinamaadel, rukkipõllu lähedal ega magada heintel.
  • Muru tuleks niita nii sageli, et kõrrelised ja umbrohi ei jõuaks õitsemistsüklisse.
  • Urbi ja lõikelilli mitte tuppa tuua.
  • Korterit tuulutada ühe akna kaudu, mille ette riputada spetsiaalne õietolmuvõrk.
  • Tolmu tuleb pühkida iga päev märja lapiga.
  • Pesu ei tohi kuivatada õues.
  • Juuksed katta mütsi või rätikuga, enne magamaminekut tuleks juuksed õietolmust puhtaks loputada.
  • Toiduvalmistamisel arvestada ristallergia võimalusega.

Allikas: ajakiri Pereõde

24.05.2021 26.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto