Kirjanen: loodusaktivistide aluseta kaebused ähvardavad puidutööstuse seisata

Graanul Investi juht Raul Kirjanen. FOTO: Madis Veltman

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Raul Kirjanen pöördus majandus- ja taristuminister Taavi Aasa (Keskerakond) poole, et minister kujundaks seisukoha keskkonnaameti tegevuse suhtes, kes on asunud erametsades raielubasid peatama.

Kirjanen osutab kirjas, et olukord muutub kriitiliseks päevadega ning puidutööstussektoril on väga suur tõenäosus seiskuda, kui lähinädalatel olukorrast väljapääsu ei leita.

Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, kuidas keskkonnaamet on asunud pesitsusaegseid metsaraieid peatama, kui tuvastab erametsas pesitsevad linnud.

Kirjaneni sõnul on loodusaktivistid asunud keskkonnaameti muutunud praktikat ära kasutama ning teevad metsaraiete peatamiseks tihti põhjendamatuid ettekirjutisi.

Suurärimees toob välja, et keskkonnaamet pole paikvaatluse korral kaasanud maaomanike esindajaid. Samuti on metsa- ja puidutööstuse liidu sõnul küsitavusi lindude pesitsuse analüüsis – nende hinnangul tuginevad need ebamäärasel kirjandusel ja aegunud analüüsidel.

Praegune metaraiete peatamine võib liidu hinnangul tekitada olukorra, kus biomassist toodetava küttematerjali toorme (metsamaterjalide jäätmete) osas tekib defitsiit, mis toob kaasa vältimatu hinnatõusu ning ettearvamatud tarneraskused.

Kirjanen toob kirjas ka välja, et metsa- ja puidutööstus on Eesti maapiirkondades peamine tööandja ning raietööde peatamine avaldab ränka sotsiaalmajanduslikku mõju.

Kirjaneni pöördumine täispikkuses

Lugupeetud hr majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on siiralt mures Eesti majanduse edasise käekäigu pärast.

Meid ajendas Teile kirja saatma asjaolu, et käesoleva aasta maikuust alates on Keskkonnaamet loodusaktivistide survel oluliselt muutnud oma halduspraktikat ja asunud kiirkorras esitama sageli põhjendamatuid ettekirjutusi raietööde peatamiseks kinnistutel, millele on väljastatud metsateatised (raieload).

Raietööde peatamise ettekirjutused on tihti esitatud haldusaktile esitatavaid nõudeid rikkudes, viidates pelgalt arvamustele, mis ei tugine koha peal tehtud eksperthinnangutele. Paikvaatlusele korral pole kaebealusele kinnistule kaasatud maaomanike esindajaid. Ettekirjutustes esitatud lindude pesitsuse analüüs on koostatud ebamäärasele kirjandusele ja aegunud analüüsidele tuginedes. Ühtlasi viidatakse ettekirjutustes asjakohatule kohtupraktikale.

Oleme seisukohal, et Keskkonnametil ei tohi olla õigusriigis sellist voli, mis ilma igasuguse etteteatamiseta, tihti kaalutlemata haldusaktidega sulgeb olulise osa majandussektorist.

Keskkonnaameti ootamatud suunamuutused kahjustavad oluliselt metsasektori õigus- ja investeerimiskindlust.

Antud olukorrras on ülimalt tõenäoline stsenaarium, kus üle poole Eesti soojaenergia tarbeks biomassist toodetava küttematerjali toorme (metsamaterjalide jäätmete) osas tekib defitsiit, mis toob kaasa vältimatu hinnatõusu ning ettearvamatud tarneraskused.

Metsa- ja puidutööstus on peamine tööandja Eesti maapiirkondades. Kesk-Eestis on metsasektoriga seotud iga 7 töökoht. Sageli on metsa- ja puidutööstus ainus suurim tööandja maapiirkonnas. Näiteks on Võrumaa metsade vahel võimalik teenida enam kui 2000 euro suurust brutopalka.

Ettearvamatu raietööde peatamine avaldab ränka sotsiaalmajanduslikku mõju üle 30 000 metsasektori töötaja kuudepikkuse sunnitud töölt eemalviibimisega seonduvalt. Tööseisakutest tekkiva kahju toetusmehhanism peab olema sel juhul riigi poolt tagatud.

Eesti kohtumenetlustes oma õiguste kaitsmine on paraku ülimalt aeganõudev ning kohtupraktika tõestab, et vaidlus halduskohtus takerdub tihtilugu menetluslikesse sekundaarküsimustesse, jõudmata mõistliku aja jooksul jõustunud kohtulahendini.

Sel põhjusel pöördume juba praegu Teie poole.

Eelkirjeldatud olukorras on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu hinnangul tegemist reaalse stagnatsiooniga, kus halveneb märkimisväärselt Eesti konkurentsivõime Põhjamaade metsariikide seas ning kahjustab oluliselt puidusektori rolli Eesti väliskaubanduse bilansi peamise tasakaalustajana.

On äärmiselt oluline, et ettevõtlusele piirangute seadmisel võtab riik arvesse kõiki sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning pakub välja ka kompensatsiooni mehhanismi, millega piirangutega kaasnevaid mõjusid tasandada. Piiranguid ettevõtlusele on võimalik kohalda piisava etteteatamisajaga, et sektor suudaks sellega kohaneda (ehitada vajaliku infrastruktuuri, muuta müügilepingute tingimusi, kohandada tootmisprotsesse jne).

Igal majandusvaldkonnal on paratamatu mõju keskkonnale. Metsasektori keskkonnamõju on marginaalne võrreldes muude majandusharudega. Kui riik soovib kohalda absoluutseid looduskaitselisi piiranguid, siis tuleb majandustegevuse keeld panna ka näiteks sööda varumisele põllumajanduses, raadamistöödele raudteetrasside ehitamisel, kaitseväe õppust läbiviimisele jne.

Leiame, et totaalsete looduskaitseliste piirangute kehtestamine on ebamõistlik ja kaugeltki mitte vajalik.

Loodan, et leiate aega ennast teemaga kurssi viia ja saate meile esimesel võimalusel vastata.

Teie mõistvale suhtumisele ning kaasabile lootes,

Lugupidamisega

Raul Kirjanen

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse

juhatuse esimees

25.05.2021 27.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto