Kilde maikuisest tehnoloogiajaloost: laserkiirega Kuu valgustamine, esimene elektrooniline rämpskiri, lauanugade kasutuselevõtt

Ericssoni toodetud valimiskettaga telefon aastast 1931. FOTO: Wiki

Kuuskümmend aastat tagasi 25. mail ütles USA president John F. Kennedy oma kuulsas kõnes: «Meie otsus on minna Kuule!» Pea viissada aastat varem võeti aga Itaalia kaupmeeste poolt kasutusele @-märk. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

1. mai

Bayer tootis lisaks atsüleeritud salitsüülhappele – aspiriinile – ka atsüleeritud morfiini – heroiini. FOTO: Wikipedia

1543

Mikołaj Kopernik (1473-1543) avaldab «Väikese kommentaari», milles sedastab päikesesüsteemi heliotsentrilisuse.

1683

Inglismaal anti välja patent soola eraldamiseks mereveest.

1754

Carl von Linné (1707-1778) avaldas esimese taimede süstemaatika Plantarum. 1905. aastal sai sellest rahvusvahelise taimede süstemaatika alus.

1899

Ettevõte Bayer alustas Saksamaal pulbrilise aspiriini müüki. Selle aine – atsetüülsalitsüülhappe – oli sünteesinud Felix Hoffmann.

2. mai

Vee elektrolüüsi demonstratsioonseade. FOTO: Wikipedia

1800

Inglise keemik William Nicholson (1753-1815) ja arst Anthony Carlisle (1768-1840) avastasid, et elektrivooluga saab lagundada vett; see oli esimene teadaolev läbiviidud elektrokeemiline reaktsioon.

1941

Ameerika Ühendriikides anti välja esimene luba kommertstelejaama käivitamiseks.

25.05.2021 27.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto