Euroopa Prokuratuur hakkab rinda pistma kõige mõjukamate kurjategijatega

Euroopa Prokuratuuri prokurör Kristel Siitam-Nyiri. FOTO: Erakogu

Euroopa Prokuratuur ehk EPPO alustab tänasest ametlikult tegevust. Eestist mullu Euroopa prokuröriks nimetatud Kristel Siitam-Nyiri ütles Postimehele antud intervjuus, et põhimõtteliselt vabastab EPPO Eesti prokuratuuri Euroopa Liidu finantshuve kahjustavatest kriminaalasjadest. «Nemad saavad oma vabaneva ressursi suunata teistele kriminaalasjadele,» märkis Siitam-Nyiri.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Miks on Euroopa prokuratuuri tarvis? Kas liikmesriikide prokuratuurid ei saa ise hakkama?

Esimesest juunist alustab tööd täiesti uus Euroopa Liidu asutus ehk Euroopa Prokuratuur. Euroopa Liidu tasandil on esimest korda tegemist asutusega, kellel on pädevus kriminaalmenetluses. Siiani ühtegi sellist asutust Euroopa Liidus ei olnud. EPPO prokuröridel on nüüd pädevus üle-euroopaliselt menetleda ELi finantshuvide vastu toime pandud kuritegusid. Finantshuvide all mõeldakse põhimõtteliselt ELi eelarvet ja kõikide liidu asutuste, organisatsioonide ja institutsioonide eelarveid.

ELi eelarve kujuneb liikmesriikide sissemaksetest ja selle raha sihipärane kasutamine on meie kõigi huvides. Paraku näitab praktika, et seal, kus on palju raha, on ka petturid. Kahjuks ei ole kõik liikmesriigid olnud ühtemoodi pühendunud nende kuritegude menetlemisele, st see pole olnud neile prioriteet. Ka piiriülene koostöö on olnud aeganõudev. See ongi üks EPPO loomise ajenditest, sest majanduskuritegude kahjud euroliidu eelarvele on olnud tohutud.

EPPO-l on iseseisev kriminaalasjade menetlemise pädevus, aga kas reaalne õigusemõistmine hakkab toimuma siiski liikmesriigi kohtus? Kuidas EPPO tööprotsess hakkab välja nägema?

EPPO-l on detsentraliseeritud struktuur. Meil on kesktasand, mis asub Luksemburgis, kus on igast liikmesriigist üks prokurör. Kohalik tasand töötab liikmesriikides kohapeal. Tänaseks on EPPOga liitunud 22 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriikidest on praegu kõrvale jäänud Iirimaa ja Taani, kellel on kriminaalmenetluse instrumentide puhul erinev režiim. Poliitilistel põhjustel on kõrvale jäänud Poola, Ungari ja Rootsi.

Liikmesriikides on kohapeal delegaatprokurörid, kes üldiselt toimetavad nii, nagu riigi prokurörid praegugi toimetavad. Ainus erisus seisneb selles, et lihtsustatult öeldes on neil uus ülemus, kes paikneb Luksemburgis. Olulisemad menetlusotsused tehakse edaspidi ka Eestit puudutavate EPPO asjade puhul Luksemburgis.

31.05.2021 02.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto