Võsu on juba sajandeid tuntud kauni ranna, lummavate merevaadete, liivaste kallaste ja männimetsa poolest. Nõukogude ajal sai Võsust üle suure Nõukogude Liidu tuntud kuurort. Paljud ettevõtted rajasid sinna oma töötajatele puhkekodud. Suviti võis Võsul olla korraga kümneid tuhandeid inimesi.
Hiljem tabas Võsut aga vaikelu, mis on nüüd taas hakanud muutuma. Viimased viis-kuus aastat võib täheldada, et suviti on taas liikumist, ütlesid poe perenaised. Oma panuse on andnud koroonakriis, mis elavdas läinud aastal riigisisest turismi. Lisaks on paljud suvekodude omanikud tulnud linnadest kurja viiruse eest pakku. Seetõttu oli isegi tänavu talvel Võsul rohkem elanikke kui tavapäraselt. „Varem võisid talvel Võsul niimoodi jalutada, et ei näinud ühtegi autot,” kirjeldas Karin.
Võsu on poe asutajate jaoks justkui tõmbekeskus, sest päriselt ei ela seal neist keegi.