Valitsus plaanib kiirkorras seadustada metsaandmete salastamise

Keskkonnaagentuur väidab ühes kohas, et metsatagavara vähenes aastaga 9 miljonit tihumeetrit, teises kohas, et netojuurdekasv oli 14 miljonit tihumeetrit (14-10,6 (raiemaht)=3,4). FOTO: Arvo Meeks

Seaduseelnõu statistilise metsainventuuri (SMI) alusandmete salastamise kohta sai keskkonnakomisjoni heakskiidu ja läheb kolmapäeval riigikogus teisele lugemisele.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Ainuüksi koordinaatide andmetest ei ole SMI andmete tõepärasuse tuvastamisel olulist kasu laiemale üldsusele,» põhjendab keskkonnaministeerium seaduseelnõus SMI püsiproovitükkide asukohtade varjamist avalikkuse eest. Ministeeriumi hinnangul saaks SMI andmeid kontrollida niikuinii vaid need, kel on heal tasemel erialateadmised ja kogemus, samuti inimressurss.

Miks andmekontroll vajalik on, selgitas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald: «Värskete andmete järgi on Eesti puistute puidutagavara vähenenud aastaga üheksa miljoni tihumeetri võrra ehk Eesti metsa netojuurdekasv oli –9 miljonit tm. Keskkonnaagentuur väitis aga eelmisel nädalal SMI andmeid tutvustades, et netojuurdekasv oli 14 miljonit tm. –9 ja +14 on üpris erinevad arvud. Need andmed vajaksid kontrollimist päris alusandmete põhjal.»

Seni on keskkonnaministeeriumile alluv keskkonnaagentuur (KAUR) lihtsalt keeldunud püsiproovitükkide asukohtade andmeid väljastamast. Andmekaitse inspektsioon otsustas aga, et tegu on avalike andmetega, ja kohustas need teabenõuete esitajatele (sh Tartu Ülikool) saatma. Plaanitav metsaseaduse paragrahv 91 lubab jätta andmed asutusesiseseks kasutamiseks, kui just KAUR ise ei soostu neid teadlastega jagama.

07.06.2021 09.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto