TERVISHOID ⟩ Ralf Allikvee: kui ei tea, mida ehitad, pole võimalik head haiglat rajada

Tallinna suurhaiglasse tuleb 280 meetri pikkune koridor, millest paremale poole jääb polikliiniku tiib, suurem plokk on haiglaosa jaoks. FOTO: eskiis

Kolme nädala pärast ameti maha panev Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee (69) ei mõista, miks meil puudub riigimehelik plaan nii uue Tallinna haigla rajamiseks kui ka Eesti haiglatele üldiselt, sest segases olukorras kannatavad nii patsiendid kui ka töötajad.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Milline peaks olema Eesti haiglavõrk?

Sotsiaalministeeriumi ametnikud räägivad tihti, et kõik riigi tervishoiuprobleemid lahendavad ära Tartu Ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla. Tõsi, riigi suurim haigla, kliinikum, garanteerib oma haldusalas ligi 400 000 elanikule tipptasemel ühtlase teenuse. Aga kuidas saaks kliinikumist väiksem regionaalhaigla hakkama ülejäänud 900 000ga? Neil ei ole selleks jõudu, seepärast on vaja kõrvale Tallinna haiglat. Lisaks peaksid jääma väiksemad keskhaiglad Ida-Virumaale ja Pärnusse. Arvestades, kuidas maakonnad inimestest järjest tühjenevad, ei jätku eriarstidel seal patsiente, et tasemel olla. Tahes-tahtmata peavad arstid koonduma kolme suurde haiglasse, mis teevad koostööd väiksemate haiglatega.

Mis saab, kui Tallinnasse jääb üks haigla, nagu ametnikud soovivad?

Sel juhul tuleb anda ka ametlikult teada lõpetavatele arstidele, et mitmel erialal Eestis lähiajal tööd ei saa. Võtame näiteks lahingu, mis toimus hiljuti onkoloogias.

Arvestades vähki haigestumise trende, peaks riigis kiiritusraviks olema 11 kiirendit, aga on kuus. Viis aparaati tuleks Eestisse juurde osta. Kaks neist saaks paigutada kliinikumi, kus neile on ruumid olemas, aga kolm jääb ikka puudu. Kui üritasime neid haiglale osta, pani sotsiaalministeeriumi asekantsler [Maris Jesse] sellele veto peale. Samas teame, et esmastest vähihaigetest vajavad kiiritusravi 50–60 protsenti, aga Eestis saab seda vaid 28 protsenti patsientidest.

Üks kolleeg pakkus, et kiiritusravi võiks teha hoopis Narvas, et see ei tuleks üldse Tallinna haiglasse. Vähipatsientide arvult saame võrrelda aga Ida-Tallinna keskhaiglat vabalt kliinikumiga Tartus ning keemiaravi puhul ei jää me alla ka regionaalhaiglale.

08.06.2021 10.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto