Juhtkiri ⟩ Pinge Soome sillal

  • Eesti-Soome tülis on raske leida võitjat
  • Eesti peab seisma oma inimeste eest
  • Eesti on küsinud Euroopa Komisjoni hinnangut Soome käitumisele
Päeva karikatuur 10.06.2021 FOTO: Urmas Nemvalts

Soome otsus mitte lubada pendelrännet Eesti ja Soome vahel kahjustab riikide suhteid ega ole kasulik tegelikult kummalegi. Pendelrändetülist vaatab vastu realism ja argipäev.

Tõsi, Soome lubab kahe riigi vahel liikuda lennukiga, missugune otsus on aga mõistetamatu, sest jääb arusaamatuks, miks pole Soome valmistunud laevaliikluse käimalükkamiseks koroonakriisi lõppedes. Tuleb muidugi märkida, et kui Rootsi välja arvata, on Soome ainus riik, kuhu Eestist liinilaevaga saab. Kui Eestist saaks Soome ühistranspordiga vaid õhu teel nagu enamikku Euroopa riikidesse, siis võib-olla poleks Eesti põhjanaabrite suhtes ka nii kriitiline.

Soome käitumine pendelrände suhtes on vastuolus ka Soome enda Euroopa-poliitikaga. Alates Euroopa Liiduga liitumisest 1995. aastal on Soome oma geograafilisest perifeersusest hoolimata püüelnud Euroopa Liidu keskmesse. Mitte juhuslikult pole Soomes ainsana Põhjamaadest kasutusel euro.

Liiatigi tasub meenutada Soome eesistumise aega Euroopa Liidus 2019. aasta teises pooles. Teatavasti toimus siis märgatav jahenemine Soome-Ungari suhetes, kui soomlased eesistujana tegid pidevalt kriitilisi märkusi Ungari õigusriigi kohta, viidates just Euroopa Liidu lepingutele.

Otsusega lubada Soome sõita üksnes lennukiga diskrimineeritakse ka neid inimesi, kes elavad Soomes, kuid kelle pered on Eestis.

5

Nüüd aga võtab Soome sellesama Euroopa Liidu peale vilistada. Juba veebruaris hoiatas Euroopa Komisjon kuut riiki, sealhulgas Soomet, et nood võiksid lõdvendada riiki sisenemise tingimusi. Nii näiteks ongi Soomega samas nimekirjas olnud Taani juba riiki järjekindlalt avamas. Pole siis imestada, et Eesti on palunud Euroopa Komisjoni hinnangut Soome käitumisele.

On õige, et talvel polnud Eestil mingit põhjust nõuda inimeste vaba liikumist Soome ja Soomest, sest meie nakatumisnäitaja oli äärmiselt suur. Kuid välisministeeriumi asekantsler Märt Volmer ütles eile saates «Otse Postimehest», et Eesti on teinud juba mitu kuud tööd piiride avamiseks, mis tähendab, et soomlastele pidi juba ammu olema teada Eesti soov avada piirid niipea, kui see on võimalik.

Otsusega lubada Soome sõita üksnes lennukiga diskrimineeritakse ka neid inimesi, kes elavad Soomes, kuid kelle pered on Eestis. Nad pole oma lähedasi mitu kuud näinud ja kuna lennupilet on kallis, peavad nad kokkusaamist veel ootama.

Eesti-Soome tülis on raske leida võitjat. Soomes kaotavad eestlasi palganud ettevõtjad, samuti kõik need, kes on seotud laevaliiklusega. Alanud suve arvestades lisandub pendelrände probleemile turism – on ju turistid liikunud üha enam mõlemal pool Soome lahte. Kuid ennekõike võib see tüli lüüa haava kahe riigi poliitilistesse suhetesse, mis ei tule kasuks, kui arvestada Eesti-Soome koostööd Euroopa Liidus ja teisteski rahvusvahelistes projektides.

Pendelrändetüli tuleb võtta realistlikult ja on selge, et mingi aja pärast pääseb Soome ja Soomest ka liikuma. Võib-olla on mõne aasta pärast kogu asi unustatud ning diplomaadid tegelevad teiste ülesannetega. Praegu aga peab Eesti seisma oma inimeste eest.

09.06.2021 11.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto