R, 20.05.2022

Kultuuripealinna asutuse uus juht Kuldar Leis alustab päeva meesaiaga ja mõtteid kogub saunas

Kertu Rannu
, suvereporter
Kultuuripealinna asutuse uus juht Kuldar Leis alustab päeva meesaiaga ja mõtteid kogub saunas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kuldar Leis tahab Tartu 2024 muuta kolme aastaga üheks tuntuimaks Eesti kaubamärgiks.
Kuldar Leis tahab Tartu 2024 muuta kolme aastaga üheks tuntuimaks Eesti kaubamärgiks. Foto: Margus Ansu

Üle-eelmisel nädalal Tartu 2024 kultuuripealinna sihtasutuse juhiks valitud Kuldar Leis (53) söandab oma senise elukogemuse põhjal kõiki suuremaid ettevõtmisi orienteerumisega võrrelda – kunagi ei tea ette, millal ja kuidas lõpuks metsast välja jõuad.

Kuldar Leis, 1994. aastal salvestas ansambel Ummamuudu laulu «Kõnõtraat», bändi koosseisu kuulusid Toomas Leis ja Meelis Leis. Kas tegemist on teie lähedastega ja kas peitub ka teis endas laulja talenti?

Ummamuudu Leisid ei ole sugulased, aga olen nende fänn, nimi ju vahva! Muidugi laulan ja mängin natuke kitarri, aga julgemad on korduvalt soovitanud, et tehku ma seda üksinda omaette, kuigi omast arust olen osav tögavate laulusõnade kirjutaja ja kitarri saatel joriseja.

Kaks töönädalat olete olnud sihtasutuse Tartu 2024 juht. Mida praegu tunnete?

Tunne on soe ja kultuurne nagu kodus. Esindasin enne aasta aega ettevõtlusvaldkonda Tartu 2024 loomenõukogus. Seega on Tartu 2024 sihid, väärtused ja paljud meeskonnaliikmed tuttavad.

Mida põnevat plaanite korraldada Euroopa kultuuripealinna aasta tippsündmuseks?

Euroopa kultuuripealinna programmist leiavad 2024. aastal erilisi elamusi paljud. Aastal 2024 võiks tartlasel olla kultuuripealinna kava rohkem läbi loetud kui telekava. Tartu 2024 esmast programmi ja selles olevaid suursündmusi tutvustame lähemalt selle aasta teises pooles. Ütlen siinkohal aitäh tegijatele, kes on juba panustanud oma ideede ja energiaga, et Euroopa kultuuripealinn saaks mitmekülgse programmi. Paljudega seisab koostöö aga ees. Sel kuul tutvustataksegi Lõuna-Eestis ja seejärel Tartus järgmisi kultuuripealinna projektitaotlusvoore.

Milline näeb välja teie igapäevatöö?

Mulle meeldib tegeleda iga päev mitme asjaga, et oleks tempot ja vaheldust, mitte rutiini. Lähedased arvavad, et kui teema mind huvitab, olen selle elluviimisel järjepidevuse etalon, ent mingis mulle tähtsusetus teemas kõik venib nii tööl kui ka kodus.

Millega tegelete vabal ajal, kui parasjagu tööd tegema ei pea?

Elan Põlvas, kus on mitmesugused tervisespordi võimalused käe-jala juures: orienteerumisteisipäevakud, tennis, võrkpall, Mammaste suusarajad, lauatennis. Seda viimast on põnev mõlema käega mängida, soovitan proovida. Orienteerumises on põnev see, et kunagi ei tea ette, millal ja kuidas metsast välja jõuad. Ettevõtja ja nõustajana tean, et ärimaailmas alustades on sama tunne. Armastan lugeda harivaid raamatuid. Nüüd just kingiti uutmoodi peamurdja: Kivirähki «Miis kiä` tiidse hussisõnnu», tõeline meie oma «võõrkeelne» pärl.

Mida sööte hommikusöögiks?

Hommikusööki ei jäta ma kunagi vahele, kodus on selleks tavaliselt võileib kala ja juustuga, meesai ja kohv.

Nimetage need tegevused, milleta nädal ei oleks terviklik.

Saun on prioriteet, viis korda nädalas käin kindlasti saunas. Enamjaolt kodus, aga ka sõprade juures. Meil on saunalavalt päris hea unistav vaade Lõuna-Eesti loodusele, seal tulevad suured mõtted mõnikord peale.

Aastal 2024 võiks tartlasel olla kultuuripealinna kava rohkem läbi loetud kui telekava.

Milles näete Tartu ilu ja võlu?

Tartu on kompaktne, traditsioone väärtustav, kuid samas tulevikku vaatav linn. Kuna olen Tartuga seotud ka seeläbi, et rajasime partneritega tagurpidimaja, on mul hea meel olnud näha, et linna turismisektoris tehakse palju koostööd. Suures pildis arvan, et kindlasti peaks arendama kesklinna edasi, eks Tartuski ole tüüpiline Euroopa linnade häda, et viimastel aastakümnetel on äri ja tegevus liikunud linnaäärtesse. Samuti pole ülikoolide positiivset mõju kunagi liiga palju, see kujundab Tartu nooruslikku nägu.

Kui oleks võimalik aega tagasi keerata, siis mis oleks esimene asi, kuhu läheksite ja mida teeksite?

Kui saaksin ajas tagasi minna, siis äkki läheksin uuesti mõnele lemmikkontserdile. Näiteks aastal 2000 käis Björk Tallinnas, selle kontserdi atmosfääri läheks küll tagasi.

Kelleks soovisite väiksena saada? Kas selles on midagi sarnast varasema töökogemuse ja praeguse tööga?

Tahtsin saada spordiajakirjanikuks. Mul olid 6. klassis kõik kergejõustiku maailmarekordid komakohtadega peas. Edasi soovisin saada teedeehitajaks, sest isa oli teedevalitsuses kolonniülem. Õppima läksin aga piimandust, sest Põlvas oli suur piimakombinaat. Pärast seda suundusin Tartu ülikooli majandust õppima. Erinevate valdkondade tundmine on palju kasuks tulnud, suure pildi nägemine on vajalik. Praegugi tehnoloogiaettevõttega Bercman börsiplaane tehes on isa kõrvalt nähtud liiklusteema kasuks tulnud. Tartu 2024 juhi rollis on enim abi just juhtimis- ja ettevõtluskogemusest. Pean Euroopa kultuuripealinna elluviimisel näiteks väga oluliseks, et Tartu 2024st saaks üks Eesti tuntuim kaubamärk.

Kui palju te palka saate selle töö eest?

Avalikus sektoris on palgad selgelt paigas, linnavalitsusel on omad tasemed fikseeritud ja neist lähtub ka SA Tartu 2024. Ega mul midagi läbi rääkida siin polnud, küsimus oli ikka selles, kas tahta Lõuna-Eesti vägevaimat ühist ettevõtmist vedada või mitte.

Täna on reede. Näitlejad Kaarel Kilvet, Lauri Nebel ja Jüri Aarma ehk ansambel Hampelmann esitas 1980. aastatel menukalt laulu «Reedene rõõm». Selles on juttu kellestki, kes läheb reedel vanni töönädala mustust ja tuska maha pesema ning puhtusest ja värskusest inspireerituna hakkab rõõmsat, kirge ja joovastust tulvil laulu looma. Mis on teie reedene rõõm?

Ma lähen inspireerituna Tartu Postimehest ja Hampelmannist täna sauna asemel vanni ja proovin «Kõnõtraati» laulda nii, et ükski pereliige doktorit ei kutsuks. Reede õhtu ongi tegelikult parim lõõgastusaeg, see möödub tavaliselt kuskil miskit uut nautides või ka nädala haavu lakkudes.

Kolm kultuurisoovitust Tartu 2024 juhilt

Kuldar Leis tahab Tartu 2024 muuta kolme aastaga üheks tuntumaks Eesti kaubamärgiks.
Kuldar Leis tahab Tartu 2024 muuta kolme aastaga üheks tuntumaks Eesti kaubamärgiks. Foto: Margus Ansu

Tartu 2024 juht Kuldar Leis nimetab kolm tegevust, mida paljud võiksid vabal ajal proovida.

  • Esiteks tasub saada põhi kätte peotantsus, siis saab ennast paljudel üritustel hästi tunda, kasvõi Vanemuise aastalõpuballil.
  • Teiseks soovitan kaasa lüüa rahvateatris ja mängida mõnda rolli laval, rahva ees.
  • Kolmandaks tasub teha tervisesporti, eriti proovida mängida lauatennist kahe käega.
Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tartu Postimees
Tagasi üles