Viguriga kaardid: miks on poolte Eesti kirikute tornis risti asemel kukk?

Andmeid kogus Taavi Pae. FOTO: Evelyn Uuemaa FOTO: Evelyn Uuemaa

Eesti luteri kirikutel on üks omanäoline regionaalne erinevus, mis tuleneb meie ala ajaloolisest haldus­jaotusest.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Enne Eesti Vabariigi loomist hõlmas Eestimaa kubermang vaid tänapäeva Eesti põhjapoolsemad maakonnad, Lõuna-Eesti oli aga osa Liivimaast, mille pealinn oli Riia. Viimase mõju on märgatav paljudel elualadel, sh kirikuarhitektuuris. Just Riia linna suured keskaegsed kirikud ja uhked kuked nende tornide otsas on kujundanud Liivimaa kirikute tornitippude traditsiooni.

Kaardilt nähtub selgesti, et kuigi ka Põhja-Eestis võime leida tornikukkesid, on see Liivimaa kirikutele palju omasem. Mitme Liivimaa kiriku puhul on teada, et alles hiljuti on seal risti asemel olnud kukk (Tõstamaa, Kolga-Jaani, Tarvastu) – see kinnitab Liivimaa kukelembust veelgi rohkem.

Loetletud kirikutes on ajalooline kukk suisa alles, nii nagu ka hävinud Pärnu Nikolai kiriku kukk on eksponeeritud Pärnu muuseumis. Ka Muhu kiriku Teise maailmasõja aastail hävinud väikses haritornis olnud kukk on alles. Siiski pole Saaremaal kukesümboolika olnud väga levinud ning praegu pole Muhu kirikul enam ka torni.

11.06.2021 14.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto