Kalev Stoicescu: mida oodata Bideni ja Putini kohtumiselt?

Joe Biden ja Vladimir Putin Moskvas 2011. aastal FOTO: Alexander Zemlianichenko

USA-Venemaa tippkohtumine toimub president Joe Bideni kutsel 16. juunil Genfis. Välispoliitika vaatlejad esitavad palju küsimusi. Näiteks, miks oli Bidenil tarvis näidata üles initsiatiivi alles mõni kuu pärast ametisse astumist, kui pole ühtegi märki, et Venemaa kavatseb pingeid maandada ja olulisi julgeolekuküsimusi lahendada? Mida oodata kahe presidendi kohtumiselt nendes tingimustes? Kas midagi muutub? Miks valiti välja Genf varem välja pakutud Helsingi ja Praha asemel? küsib oma kolumnis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Soome pealinn võõrustas Donald Trumpi ja Vladimir Putini kurikuulsat kohtumist juulis 2018. Mitte keegi ei tea, peale venelaste, mida Trump rääkis ja lubas Putinile. Presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev kohtusid aprillis 2010 Prahas, kus nad kirjutasid alla Obama «(suhete) taaskäivitamise» ainsale saavutusele – uuele Start-leppele, mis piirab USA ja Venemaa tuumaarsenalide suurust. Kummagi linna kandidatuur ei olnud nähtavasti vastuvõetav, erinevatel kaalutlustel.

Genf paneb samuti kulmu kergitama, sest tegemist on küll mitte NATO ja ELi riigis asuva linnaga, kus toimus esimene ajalooline kohtumine president Ronald Reagani ja NLKP peasekretäri Mihhail Gorbatšovi vahel novembris 1985, kuid Bideni ja Putini kohtumine vaevalt avab tee tänapäevase külma sõja lõpetamisele ning poliitilistele muutustele Venemaal. Võib peaaegu kindlalt ette arvata, et peatset kohtumist iseloomustab pinev õhkkond ning hoopis teistsugune vastastikune suhtumine, mille aluseks on teineteise sügav kahtlustamine ja antipaatia.

15.06.2021 17.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto