Intervjuu ⟩ Eesti saadik NATOs: jõujooned on muutunud

Peaminister Kaja Kallas ja Eesti suursaadik NATO juures Kyllike Sillaste-Elling tema taga üleeilsel NATO tippkohtumisel.  FOTO: Francisco Seco/Reuters/Scanpix

Muutunud on väga palju, ütleb suursaadik Kyllike Sillaste-Elling, kui paluda tal võrrelda NATOt, kuhu ta neli aastat tagasi tööle suundus, sellega, mida ta seal nüüd näeb, lisades, et see peegeldab julgeolekukeskkonnas toimunud muutusi.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Milline on suursaadiku päev pärast tippkohtumist?

Toibumine. Võib-olla ka pingelanguse päev.

Üldiselt on tuju väga hea. Väga suur töö sai tehtud. NATO tippkohtumised ei toimu ju iga kuu ega isegi mitte iga aasta. NATO-le on nad erakordsed ja ettevalmistus kestab pikalt.

Kui vaadata, et lõppkommünikees oli 79 punkti, siis on ilmselge, et neid kõiki riikide liidrid ükshaaval läbi ei arutanud. Milline üldse on liidrite osa sellise kommünikee valmimisel?

Kommünikee võtab kokku kõik teemad, mis on käsil: nii need, mis on peaaegu iga päev NATOs arutlusel, kui sellised, mis tulevad harvemini päevakorda. See võtab kokku kogu töö ja on täiesti selge, et liidrid kõike ei arutanud.

Seekord keskenduti põhiselt peasekretäri algatusele, NATO 2030 otsustele. Aga alati räägitakse ka julgeolekuolukorrast meie ümber ja ohtudest. Seega oli ka Venemaa ja esimest korda Hiina üsna prominentselt üleval.

15.06.2021 17.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto