Koroonapiirangute mõjul kahanes tööõnnetuste arv

Endiselt juhtub rohkem õnnetusi meestega (65 protsenti), kellest suurim hulk kuulub vanusegruppi 25–34 eluaastat. FOTO: Caro/Oberhaeuser/Scanpix

Möödunud aasta oktoobri lõpus ruttas üks Virumaa kooliõpetaja klassi tundi andma. Kolmandale korrusele viivast trepist üles minnes hoidis ta ühes käes katse tegemiseks mõeldud klaaskaussi ja teises õpikuid. Jõudnud viimase trepiastmeni, puudutas jalg seda vaid riivamisi. Pedagoog kaotas tasakaalu, komistas ja kukkus rängalt paremale õlale.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tervikuna vähenes tööõnnetuste arv riigis mullu 15 protsenti – kokku fikseeriti neid 3638. Lisaks kergetele õnnetustele kahanes samuti raskete ja ka surmaga lõppenud tööõnnetuste hulk.

Absoluutarvu poolest esines enim tööõnnetusi Harjumaal (1486), ent tuhande töötaja peale taandatult oli neid kõige rohkem Lääne-Virumaal (299), Järvamaal (151) ja Võrumaal (114).

Üldist statistikat vaadates tundub siinkohal mõneti uskumatu, et tööstusettevõtete poolest naabermaakonnast Lääne-Virumaast rikkamal Ida-Virumaal oli omavahelises võrdluses tööõnnetusi kaks korda vähem ja seal paistis olukord statistiliselt sama ohutu kui Raplamaal, kus aastaga fikseeriti 67 õnnetust. See sunnib küsima: kas Ida-Virumaal kiputakse tööõnnetusi varjama?

«Ida-Virumaal on paraku jah veidi teine suhtumine, kus kergetest tööõnnetustest pigem ei soovita teada anda. Ilmselt just see moonutabki ka kogu Ida-Viru statistikat,» kommenteeris tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel. Ta tõi näitena välja, et kui Eestis keskmiselt jagunevad teated tööõnnetustest 25 protsendil juhtudel rasketeks ja 75 protsendil kergeteks, siis Ida-Virus on vastavad protsendid 35 ja 65, ehk silma paistab raskete tööõnnetuste suur osakaal. See viitab Abeli sõnul omakorda, et kergeid õnnetusi pigem varjatakse.

15.06.2021 17.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto